2007. aasta rahvusvaheline usuvabaduse aruanne Eesti kohta

Avaldaja: demokraatia, inimõiguste ja tööga seotud küsimustega tegelev amet

Põhiseaduses on sätestatud usuvabadus ja riigis on seda õigust praktikas üldiselt ka austatud.

Käesolevas aruandes käsitletud ajavahemiku jooksul ei muutunud riigis suhtumine usuvabadusse ning valitsus toetas jätkuvalt selle vaba praktiseerimist.

Teada on mõned usulistest tõekspidamistest või religioossest tegevusest tingitud sotsiaalse vägivalla või diskrimineerimise juhtumid.

USA ja Eesti valitsus käsitlevad usuvabaduse teemat üldise inimõiguste edendamise poliitika raames.

I. Demograafiline jaotus usundite lõikes

Eesti üldpindala on 45 227 km2 ja rahvaarv 1,35 miljonit (sealhulgas 68% etnilisi eestlasi, 26% venelasi, 2% ukrainlasi, 1% valgevenelasi ja 1% soomlasi). Kõige suurema uskkonna moodustab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) 165 koguduse ja ligikaudu 180 000 liikmega. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikul (MPEÕK) on 30 kogudust umbes 170 000 liikmega ning Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikul (EAÕK) on 59 kogudust umbes 25 000 liikmega. Baptistidel, roomakatoliiklastel, Jehoova tunnistajatel, nelipühilastel, vanausulistel, metodistidel ja teistel usulistel rühmitustel on vähem liikmeid. Riigis on väike juudi kogukond ligikaudu 2500 liikme, ühe sünagoogi, ühe tegutseva kogukonnakeskuse ja erakooliga. 2007. aasta mais avati uus sünagoog, mis kujutas endast esimest Eestis ehitatud juudiusuliste pühakoda. Riigis on esindatud on ka moslemite, budistide ja paljude teiste religioossete rühmituste kogukonnad, milles kõigis on vähem kui 6000 liiget.

Eestlased on valdavalt luteri kiriku liikmed, enamik riigi venekeelsest rahvastikust kuulub aga õigeusu kirikusse.

Religiooni rolli ühiskonnas on vähendanud viiskümmend aastat kestnud Nõukogude okupatsioon. Mitmetes pärast Teist maailmasõda ehitatud asulates puuduvad usukeskused ja paljud säilinud kirikuhooned vajavad põhjalikku taastamist. 2004–2006. aasta jooksul lõpetati Tartu Jaani kiriku ning Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kiriku renoveerimine. 2007. aasta mais pühitseti sisse Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirik. Tallinnas ja teistes omavalitsustes on käimas kohalikud kirikute renoveerimisprojektid. Jätkub riiklik kirikute restaureerimis- ja arendusprogramm, millega on hõlmatud Tallinna Jaani kirik, Tartu Jaani kirik, Rapla Maarja-Magdaleena kirik ja Narva Aleksandri kirik. Iseseisvumisajal, 1990. aastate alguses tõusutendentsi näidanud kirikuskäimine on nüüdseks märkimisväärselt harvenenud.

Viimastel aastatel on paljud usulised ühendused lähetanud Eestisse oma misjonäre.

II. Usuvabaduse staatus

Juriidiline ja poliitiline raamistik

Põhiseaduses on sätestatud usuvabadus ning riigis on seda õigust praktikas üldiselt ka austatud. Riik püüdleb kõikidel tasanditel selle täieliku kaitsmise poole ning suhtub sallimatult selle õiguse eiramisse nii riiklikus kui ka erasektoris. Põhiseaduses on sätestatud, et riigikirikut Eestis ei ole.

Individuaalset ja kollektiivset usuvabadust otseselt või kaudselt reguleerivaid seadusi ja määruseid on teisigi. Usuliste ühenduste tegevust reguleerivad kirikute ja koguduste seadus ning mittetulundusühingute seadus. Kirikute, koguduste ja koguduste liitude põhikirjad registreeritakse linnakohtutes.

Kirikute ja koguduste seadus näeb ette, et iga väeosa ülem tagab ajateenijatele võimaluse täita oma usulisi talitusi. Sõjaväekaplan teenib kõikide usuliste ühenduste liikmeid. Kirikute ja koguduste seaduse kohaselt peavad vangladirektorid tagama vangidele võimaluse järgida oma usulisi veendumusi. Ajateenijad ja vangid said seda õigust ka kasutada.

Kirikutel, kogudustel ja koguduste liitudel peab olema juhatus. Juhatuse liikmeks võivad olla kodanikud ja riigis seaduslikult elavad isikud. Ametlikuks registreerimiseks linnakohtus peab usulise ühenduse juhatus esitama avalduse, millel on kõikide juhatuse liikmete allkirjad. Kogudusel peab olema vähemalt 12 täisealist liiget. Registreerimisavaldusele tuleb täiendavate dokumentidena lisada asutamiskoosoleku protokoll, põhikirja koopia ja kolme asutajaliikme notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised.

Riigikoolides on võimalik läbida üldine usundiõpetuse programm. Kool on kohustatud pakkuma võimalust õppida religiooniõpetust alg- või keskkooliastmes juhul, kui vähemalt 15 õpilast seda soovivad. Valikkursustena pakutakse nii riigi- kui ka erakoolides võrdleva usundiloo tunde. Puuduvad ametlikud andmed selle kohta, kui palju õpilasi on nendes tundides käinud. Tartus on kaks eraomandis kirikukooli, millel on religioosse suunitlusega õppekava. Üks koolidest on evangeelne ja teine katoliiklik.

Valitsus on võtnud eelarvamuste vastu võitlemise ja tolerantsuse suurendamise edendamiseks meetmeid. Alates 2003. aastast tähistatakse riigis iga aasta 27. jaanuaril holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude mälestuspäeva. Eesti on rahvusvahelise holokaustialase hariduse, holokausti mälestamise ja uurimise koostöörühma kontaktliige.

2007. aasta jaanuaris jõudis õpetajateni Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Rootsi organisatsiooni „Living History Forum" koostööprojekti raames välja antud holokaustiteemaline õppematerjal, mille rahastamises osales ka valitsus. Õppekogumiku abil saab kavandada individuaalseid tunde, kus tähistatakse holokausti mälestuspäeva. Samuti sisaldab see lisamaterjali teema käsitlemiseks ajalootundides. Õppematerjali hulka kuulub ka CD ja DVD.

Tööd jätkas inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvaheline komisjon, kelle tegevus hõlmab Saksa ja Nõukogude okupatsiooni Eestis.

1991. aastal vastuvõetud omandireformi seaduse sätete alusel jätkus vara tagastamise protsess, mille käigus läheb kirikuvara riigilt tagasi usuliste ühenduste omandisse. See protsess on üldjoontes lõpule jõudmas. Käesolevas aruandes vaatluse all oleva ajavahemiku lõpuks oli EAÕK seadusliku kontrolli all enamik kirikuvarast, sealhulgas MPEÕK kasutuses olnud vara. Valitsus andis seitse kinnisvaraüksust MPEÕK valdusse eelmise vaatlusperioodi jooksul ja kolm ülejäänut käesolevas aruandes käsitletud perioodi ajal.

Kohalike juudi koguduste juhtide sõnul ei puudutanud varade tagasisaamise protsess nende kogukondasid, sest enamik sõjaeelseid usuhooneid oli renditud, mitte nende omandis.

Suur reede, esimene ülestõusmispüha, jõulud ja esimene nelipüha on riigipühad.

Usuvabaduse piiramine

Valitsuse poliitika ja tegevus soodustas üldiselt usuvabaduse praktiseerimist.

Usulistel põhjustel vangistatutest või kinnipeetutest ei ole teada antud.

Sunniviisiline usku pööramine

Puudub teave sunniviisilise usku pööramise kohta, samuti ei ole andmeid selle kohta, et alaealisi USA kodanikke oleks toimetatud isikuvabadust piiravasse riiki, viidud ebaseaduslikult Ameerika Ühendriikidest välja või et neil oleks olnud keelatud Ameerika Ühendriikidesse tagasi pöörduda.

III. Sotsiaalne vägivald ja diskrimineerimine

Teada on mõned usulistest tõekspidamistest või usulisest tegevusest tingitud sotsiaalse vägivalla või diskrimineerimise juhtumid.

Kuigi enamik kodanikke kuulub luteri kogudusse, olid oikumeenilised teenistused riigipühade, kristlike pühade ja avalike ürituste ajal tavalised. Sallivus teiste uskkondade ja usundite vastu on sügavalt juurdunud.

Aasta jooksul ei leidnud kinnitust ükski antisemiitlik tegu.

2007. aasta aprillis rüüstasid vandaalid kahte surnuaeda. Ühes Jõgeva maakonna surnuaias lõhuti kaks hauaplaati ning ühel Lääne maakonna kalmistul 13 risti ja hauaplaati. Politsei on algatanud kriminaalmenetluse. Vaatlusaluse perioodi lõpu seisuga täiendav teave puudus.

2007. aasta aprillis mõistis Tartu linnakohus surnuaeda rüüstanud vandaalile Raadi surnuaiast metallkujude varastamise eest kahe aasta pikkuse tingimisi karistuse. Varasemate kirikuvara varguste tõttu lõid Eesti Kirikute Nõukogu ja kultuuriväärtuste ühiskomisjon kaitse all olevate esemete andmebaasi. Digitaalfotodest ja üksikasjalikest kirjeldustest koosnevale andmebaasile pääsevad vajaduse korral ligi ka õiguskaitseorganid.

2006. aasta juunis lõhkusid kaks vandaali Rakvere kalmistul seitse hauaplaati ja mitu laternat. Politsei võttis kaks kahtlusalust vahi alla ja nimetatud isikud tunnistasid end süüdi. 2006. aasta septembris määras kohus ühele neist viiekuulise vanglakaristuse.

IV. USA valitsuse poliitika

USA ja Eesti valitsus käsitlevad usuvabaduse teemat üldise inimõiguste edendamise poliitika raames. USA saatkonna ametnikud kohtusid siseministeeriumi usuasjade osakonna ametnike, vabaühenduste esindajate ja paljude usuringkonda kuuluvate inimestega. Vaatlusalusel perioodil kaasasid USA saatkonna ametnikud Eestis holokaustialasesse arutellu ja koolitustöö edendamisse jätkuvalt riigiasutuste ja valitsusväliste asutuste esindajaid.

2006. aasta novembris rahastas USA valitsus osaliselt Juudi kultuurikeskuse korraldatud juudi kultuuri festivali. USA valitsus andis kahele ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpetajale reisistipendiumi, et nad saaksid 2006. aasta juulis osaleda Keene'i kolledži Coheni holokaustiuuringute keskuses korraldatud õpetajate koolitusprogrammis.

Avaldatud 14. septembril 2007.