2006. aasta rahvusvaheline usuvabaduse aruanne Eesti kohta
Avaldatud demokraatia, inimõiguste ja tööalaste küsimustega tegeleva ameti poolt

Eesti põhiseaduses on sätestatud usuvabadus ning riigis on seda õigust praktikas üldiselt ka austatud.

Käesolevas aruandes käsitletud ajavahemiku jooksul ei muutunud suhtumine usuvabadusse ning valitsus toetas jätkuvalt selle vaba praktiseerimist.

Usuvabadust soodustas endiselt erinevate usurühmituste hea läbisaamine ühiskonnas.

USA ja Eesti valitsus käsitlevad usuvabaduse teemat osana üldisest inimõiguste edendamise poliitikast.

I. Demograafiline jaotus usundite lõikes

Eesti üldpindala on 45 227 km2 ja rahvaarv 1,35 miljonit (68% etnilisi eestlasi, 26% venelasi, 2% ukrainlasi, 1% valgevenelasi ja 1% soomlasi). Kõige suurema uskkonna moodustab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) 165 koguduse ja ligikaudu 170 000 liikmega. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikul (EAÕK) on 59 kogudust umbes 18 000 liikmega ning Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikul (MPEÕK) on 30 kogudust ligikaudu 150 000 liikmega. Baptistidel, roomakatoliiklastel, Jehoova tunnistajatel, nelipühilastel, vanausulistel, metodistidel ja teistel kogudustel on vähem liikmeid. Riigis on väike juudi kogukond 2500 liikme, ühe tegutseva kogukonnakeskuse ja erakooliga. 2005. aasta septembris toimunud Eesti riigivisiidi käigus osales Iisraeli president Moshe Katsav tseremoonial, mille käigus paigaldati nurgakivi uuele sünagoogile. Riigis on esindatud ka moslemite ja budistide kogukonnad ning paljud teised usurühmitused ja usundid; nende kogukondade liikmete arv jääb siiski alla 6000.

Religiooni rolli ühiskonnas on vähendanud viiskümmend aastat kestnud Nõukogude okupatsioon. Mitmetes pärast Teist maailmasõda ehitatud asulates puuduvad usukeskused ning paljud säilinud kirikuhooned vajavad põhjalikku taastamist. 2005. aasta septembris pühitseti Tallinnas ametisse esimene Eestis resideeruv roomakatoliku piiskop pärast Teist maailmasõda. 2004–2005. aasta jooksul lõpetati Tartu Jaani kiriku ning Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kiriku renoveerimine. Alates 1944. aastast varemetes olnud Jaani kirik õnnistati sisse 2004. aasta detsembris. Tallinnas on käimas projekt, mille jooksul on kavas renoveerida linna kirikud. 2005. aastal renoveeriti kaheksat kirikut, sealhulgas Toomkirik, Oleviste kirik ja Püha Georgi koguduse hoone. Iseseisvumisajal, 1990. aastate alguses tõusutendentsi näidanud kirikuskäimine on nüüdseks märkimisväärselt harvenenud.

Viimastel aastatel on paljud usulised ühendused lähetanud Eestisse oma misjonäre. Kõige rohkem on neid saatnud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid).

II. Usuvabaduse staatus

Juriidiline ja poliitiline raamistik

Põhiseaduses on sätestatud usuvabadus ning riigis on seda õigust praktikas üldiselt ka austatud. Riik püüdleb kõikidel tasanditel selle täieliku kaitsmise poole ning suhtub sallimatult selle õiguse eiramisse nii riiklikus kui ka erasektoris. Põhiseaduses on sätestatud, et riigikirikut Eestis ei ole.

Individuaalset ja kollektiivset usuvabadust otseselt või kaudselt reguleerivaid seadusi ja määruseid on teisigi. Usuliste ühenduste tegevust reguleerivad kirikute ja koguduste seadus ning mittetulundusühingute seadus. Kirikute, koguduste ja koguduste liitude põhikirjad registreeritakse linnakohtutes.

Kirikute ja koguduste seadus näeb ette, et iga väeosa ülem tagab ajateenijatele võimaluse täita oma usulisi talitusi. Sõjaväekaplan teenib kõikide usuliste ühenduste liikmeid. Kirikute ja koguduste seaduse kohaselt peavad vangladirektorid tagama vangidele võimaluse täita oma usulisi talitusi. Ajateenijad ja vangid said seda õigust ka kasutada.

Kirikutel, kogudustel ja koguduste liitudel peab olema juhatus. Juhatuse liikmeks võib olla Eesti Vabariigi kodanik või isik, kellel on hääleõigus kohaliku omavalitsuse valimistel. Ametlikuks registreerimiseks linnakohtus peab usulise ühenduse juhatus esitama avalduse, millel on kõikide juhatuse liikmete allkirjad. Kogudusel peab olema vähemalt 12 täisealist liiget. Registreerimisavaldusele tuleb täiendavate dokumentidena lisada asutamiskoosoleku protokoll, põhikirja koopia ja kolme asutajaliikme notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised.

Riigikoolides on võimalik läbida üldine usundiõpetuse programm. Kool on kohustatud pakkuma võimalust õppida religiooniõpetust alg- või keskkooliastmes juhul, kui vähemalt 15 õpilast seda soovivad. Valikkursustena pakuti nii riigi- kui ka erakoolides võrdleva usundiloo tunde. Puuduvad ametlikud andmed selle kohta, kui palju õpilasi nendes tundides käis. Tartus on kaks eraomandis kirikukooli, millel on religioosse suunitlusega õppekava.

Valitsus võttis eelarvamuste vastu võitlemise ja tolerantsuse suurendamise edendamiseks meetmeid. Alates 2003. aastast tähistatakse riigis iga aasta 27. jaanuaril holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude mälestuspäeva. Eesti on rahvusvahelise holokaustialase hariduse, holokausti mälestamise ja uurimise koostöörühma kontaktliige. 2004. aasta augustis korraldati kooliõpetajatele koostöös ühe Eesti vabaühenduse ja Rootsi organisatsiooniga “Living History Forum” holokaustiteemaline seminar, mille rahastamises osales ka haridusministeerium. Vaatlusalusel perioodil varustas riik rohkem kui 200 kooli 30 minuti pikkuse filmiga holokausti kohta. 2005. aasta augustis toetas valitsus koos koostöörühmaga ajalooõpetajatele korraldatud seminari, millel räägiti kõige parematest viisidest holokausti käsitlemiseks koolitundides. Tööd jätkas inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvaheline komisjon, mille töö hõlmas Saksa ja Nõukogude okupatsiooni Eestis.

1991. aastal vastuvõetud omandireformi seaduse sätete alusel jätkus vara tagastamise protsess, mille käigus läks kirikuvara riigilt tagasi usuliste ühenduste omandisse. See protsess on üldjoontes lõpule jõudmas. Käesolevas aruandes vaatluse all oleva ajavahemiku lõpuks oli EAÕK seadusliku kontrolli all enamus kirikuvarast, sealhulgas MPEÕK kasutuses olnud vara. Valitsus andis aruandes käsitletud perioodil Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule tagasi seitse kinnisvaraomandit ning juba on kavandamisel järgmised üleandmised.

Kohalike juudi koguduste juhtide sõnul ei olnud varade tagasisaamine kogukonna jaoks probleem, sest enamik sõjaeelseid usuhooneid oli renditud, mitte nende omandis.

Suur reede, 1. ülestõusmispüha, esimene jõulupüha ja 1. nelipüha on riigipühad.

Usuvabaduse piiramine

Valitsuse poliitika ja tegevus soodustas üldiselt usuvabaduse praktiseerimist.

Usulistel põhjustel vangistatutest või kinnipeetutest ei ole teada antud.

Sunniviisiline usku pööramine

Puudub teave sunniviisilise usku pööramise kohta, samuti ei ole andmeid selle kohta, et alaealisi USA kodanikke oleks toimetatud isikuvabadust piiravasse riiki, viidud ebaseaduslikult Ameerika Ühendriikidest välja või et neil oleks olnud keelatud Ameerika Ühendriikidesse tagasi pöörduda.

III. Sotsiaalne vägivald ja diskrimineerimine

Erinevate usuliste ühenduste vahelised suhted olid üldjuhul sõbralikud. Kuigi enamik kodanikke kuulub luteri kogudusse, olid oikumeenilised teenistused riigipühade, kristlike pühade ja avalike ürituste ajal tavalised.

Enamik riigi venekeelsest elanikkonnast kuulub õigeusu kirikusse, eestlased on valdavalt luteri kiriku liikmed. Sallivus teiste uskkondade ja usundite vastu on sügavalt sissejuurdunud.

2005. aasta mais lükkasid kaks vandaali Narvas asuval Saksa sõjaväekalmistul ümber 39 kivist risti. Kurjategijad saadi kätte ning nad tunnistasid end süüdi; prokurörid on taotlenud neile üheaastast tingimisi karistust. Vaatlusalusel ajavahemikul vandaalitseti ühes kirikus. 2005. aasta juulis lõhkus purjus alaealine viis Viljandi Pauluse kiriku klaasmaalinguga akent ning talle määrati trahv. 2005. aasta aprillis süüdati Tartu Pauluse kiriku raamatukogu. Esialgu arvati tegemist olevat õnnetusega, kuid 2005. aasta augustis tehti kindlaks, et tulekahju põhjuseks oli süütamine. Tules hävis mitmeid väärtuslikke kirikukirjanduse teoseid. Politsei võttis kahtlustatava vahi alla. Aasta lõpu seisuga oli juhtumi uurimine pooleli. Käesolevas aruandes vaatluse oleval ajavahemikul vandaalitseti ühel surnuaial. Ühel Pärnu surnuaial hävitati rohkem kui 20 hauaplaati, samuti riste, laternaid ja pinke. Politsei algatas kriminaalmenetluse. Varasemate kirikuvara varguste tõttu lõid Eesti Kirikute Nõukogu ja kultuuriväärtuste ühiskomisjon kaitse all olevate esemete andmebaasi. Digitaalfotodest ja üksikasjalikest kirjeldustest koosnevale andmebaasile pääsevad vajaduse korral ligi ka õiguskaitseorganid.

2005. aasta juunis mõistis ringkonnakohus süüdi isiku, kes kirjutas essee, milles kutsus avalikult üles sotsiaalsele vihkamisele rahvusliku päritolu, rassi või religiooni pärast. Oma essees nõudis see isik kõikide kristlaste, juutide ja kirikute hävitamist. Ta kaebas otsuse edasi Riigikohtusse, kus ta mõisteti õigeks. 2005. aasta augustis määras linnakohus trahvi isikule, kes avaldas Internetis antisemiitlikke kommentaare. 2005. aasta septembris jättis ringkonnakohus otsuse jõusse ning 2005. aasta detsembris kinnitas Riigikohus seda arvamust.

IV. USA valitsuse poliitika

USA ja Eesti valitsus käsitlevad usuvabaduse teemat üldise inimõiguste edendamise poliitika raames. USA saatkonna ametnikud kohtusid siseministeeriumi usuasjade osakonna ametnike, vabaühenduste esindajate ja paljude erinevate usuga seotud inimestega. Vaatlusalusel perioodil kaasasid USA saatkonna ametnikud Eestis jätkuvalt holokaustialasesse arutellu ja koolitustöö edendamisse riigiasutuste ja valitsusväliste asutuste esindajaid.

USA valitsus rahastas kahe ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpetaja reisistipendiumi, et nad saaksid osaleda 2005. aasta 26. juunist kuni 5. juulini USA Holokausti Memoriaalmuuseumi (U. S. Holocaust Memorial Museum – USHMM) korraldatud ühenädalases koolitusprogrammis Apalatši osariiklikus ülikoolis ja sama muuseumi kahepäevases programmis. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teatavate kultuuriväärtuste kaitse ja säilitamise kokkuleppe raames avati 2005. aasta juulis kaks holokausti mälestusmärki Kloogal ja Kiviõlis natsistlike töölaagrite asupaikades. 2006. aasta aprillis toimus saatkonnas Southern Poverty Law Center'i ning valitsuse ja ühiskonna esindajate vaheline digitaalne videoarutelu, mille käigus käsitleti tolerantsuse, sealhulgas religioosse tolerantsuse ja holokaustialaste uuringute edendamist.