2. aprill 2002
Postimehe artikkel

Saatkonna vastulause Postimehe artiklile

Toimetajale:

Mida on Limal, Nairobil, Oklahoma City'l, Beirutil, Dar es Salaamil ja Arlingtonil ühist? Mitte palju, välja arvatud see, et kõigis neis linnades olid hiljuti terroristide rünnakute sihtmärgiks USA föderaalhooned. Terroristide rünnakuid USA valitsuse hoonete vastu võib juhtuda ükskõik kus, isegi sõbralikus Tallinnas — välja arvatud siis, kui rakendada tugevaid julgeolekumeetmeid, mis muudaksid rünnakud terroristidele raskesti plaanitavaks ja läbiviidavaks. “Postimehe” 30. märtsi juhtkiri teeb ettepaneku, et senine edu Al Qaida baaside vastu võitlemisel Afganistanis peaks kõrvaldama USA Tallinna saatkonna ja Kentmanni tänava vahetus läheduses elavate naabrite tugevdatud julgeolekumeetmete vajaduse. Me sooviks, et me saaksime veenda ennast ning oma naabreid, et selline otsene side Kandahari ja Kentmanni vahel eksisteerib, kuid me ei jaga “Postimehe” vaateid, nagu oleks rahvusvaheline terrorism piisavalt nõrgestatud, et võiksime oma valvet vähendada. Tegelikkuses lehvis samal päeval, kui “Postimees” oma artikli ja toimetajaveeru avaldas saatkonnal lipp pooles mastis, mälestamaks Barbara Greeni, USA diplomaadi ning tema tütre mõrvamist, kui nad osalesid diplomaatilise kogukonna jumalateenistusel Islamabadis.

Autopommid on terroristide üheks meelis-relvaks. Alates 1980. aastast on tapetud üle 700 inimese autopommide läbi USA valitsushoonetele suunatud rünnakutes Ameerika Ühendriikides ja välismaal. Dar es Salaamis, mida USA valitsus klassifitseeris samasuguseks “vähese ohu” linnaks, nagu Tallinnat, nõudis pomm 7. augustil 1998 kokku kümme inimelu. Samal päeval tappis pomm Nairobis, mille “ohu taset” peeti ühe ühiku võrra kõrgemaks, 213 inimest. Neist 167 ohvril ei olnud USA saatkonnaga mingit seost, nad juhtusid naabruses elama, töötama, või juhuslikult mööda kõndima. Situatsioon Nairobi saatkonnas oli väga sarnane sellele, mis on siinsel saatkonnal. Saatkond paiknes avatud liiklusega tänaval. Usama bin Ladeni käsilased jälgisid saatkonda paari aasta jooksul ja valisid selle välja, kuna see oli kergelt haavatav. Seda on oluline mõista: kergeim viis terroristide tähelepanu võita on tagada neile hõlpsaid sihtmärke.

Mõni võib väita, et “seda ei juhtu iialgi Tallinnas”, kuid tänaseks on tuhandeid vigastatud ellujääjaid eri kontinentidelt, kes mõtlesid täpselt sedasama oma kodulinna kohta. Sadu ameeriklasi ja teiste rahvuste esindajaid on hukkunud selle kirja alguses mainitud rünnakutes. Autopomm plahvatas paar aastat tagasi USA Tallinna saatkonna vahetus läheduses ja aastaid enne seda plahvatas võimas pomm saatkonna territooriumil.

Õnneks oleme leidnud rohkem mõistmist selle kurva tõe suhtes Eesti valitsuselt ja linnavalitsuselt, kui leidsime Teie toimetajaveerult. Töötame tihedas koostöös Eesti ametitega — ning eelkõige oma naabritega Kentmanni tänavalt, et leida võimalusi turvalisuse tagamiseks ja võimalikult vähe segada naabruse igapäevaelu. Meie plaan ei tähenda vaba läbikäigu sulgemist Kentmanni tänava jalakäijatele; see ei mõjuta meie naabrite segamatut liikumist ning ruumi jääb ka päästeteenistuse masinatele ligipääsuks (hetkel see ligipääs puudub). Meie plaanis on praeguste kõikidele inetutena tunduvate barjääride asemele rajada väike haljasala, mis rajatakse meie kulul. Meil on plaanis rajada valvatud tasuta parkla saatkonna masinatele ning ka oma naabrite autodele hoone tagaküljel (sealsamas paigas, kus mõned aastad tagasi autopomm lõhkes). Meie naabrite külalistel on samuti võimalus parkida auto valvatavale territooriumile samadel tingimustel, nagu valvatavates parklates kogu linnas.

Sellised ettevaatusabinõud on Põhja Euroopas tavalised. Näiteks USA saatkonna külalised Stockholmis, peavad umbes sada meetrit enne saatkonna peaukseni jõudmist läbima kontrollpunkti värava, kus on kaks relvastatud rootsi politseiohvitseri, Berliinis ja Viinis on USA saatkondade esised tänavad, mis olid varem väga tiheda liiklusega, sõidukitele suletud.

Tahaksime, et me ei peaks oma sõpradele ja naabritele ebamugavusi tekitama. Tahaksime, et terroristide rünnakud Ameerika diplomaatidele kogu maailmas poleks elu standard. Kahjuks tuleb meil tunnistada diplomaatide vastu suunatud terrorismi inetuks argipäevaks kõikides meid võõrustavates pealinnades.

Meie naabrid ja meie naabruskond on meile tähtsad. Meie saatkond on täna samas majas, kus paiknes esindus juba esimese Eesti vabariigi päevil. See hoone on vana ega ole kaasaegne ning veetlev, nagu mitmed Tallinnas olevad saatkonnad, kuid me oleme kiindunud sellesse, mida ta esindab. Hoone on väärt mõningaid ebamugavusi. Loodame, et meie sõbrad mõstavad meid.

Thomas Hodges
Ameerika Ühendriikide Saatkonna pressi- ja kultuuriatašee, Tallinnas