Kelle sõda see on?

USA Suursaadik Eestis Joseph M. DeThomas

Taas kord leinab maailm terroristide süütuid ohvreid. On loomulik, et inimesed tahavad teada, miks selline asi juhtus ja kes selle eest vastutab. Samuti soovitakse leida väljapääs sellest näiliselt lõputust massimõrvast.

Paratamatult süüdistatakse selliste sündmuste puhul nagu 11. märtsi rünnak Madridis ohvrite koduriikide valitsusi. Möödapääsmatu on ka see, et osa inimesi peavad vastutavaks Ameerika Ühendriike. Nagu ka pärast 11. septembrit 2001, arvavad ka praegu paljud, et kui Ameerika Ühendriikidel oleks õige president või kohane poliitika, poleks midagi sellist juhtunud. Või et kui Hispaania valitsus poleks Ameerika Ühendriike toetanud, ei oleks seda rünnakut olnud.

Paljud peavad terroriste pelgalt Ameerika Ühendriikide poliitika või Ameerika Ühendriikide presidendi vastasteks. Kuid tõsiasjad räägivad sellele vastu. Al Qaida korraldas enne seda, kui George W. Bush üldse Ameerika Ühendriikide presidendiks sai ja ka enne Iraagi sõja algust, Ameerikas neli erinevat verist rünnakut. 11. septembri rünnakut hakati kavandama kaua enne president Bushi ametiaja algust.

Pärast 11. septembrit on al Qaida rünnanud ka mujal kui Ameerikas, näiteks Marokos, Keenias, Türgis, Jordaanias, Saudi-Araabias, Kuveidis, Afganistanis, Pakistanis, Indoneesias ja nüüd ka Hispaanias. Mis on neil riikidel ühist? Kindlasti mitte nende toetus Iraagi sõjale, samuti mitte religioon ega seisukohad Iisraeli ja Palestiina osas, ilmselt mitte ka nende suhted Ameerika Ühendriikidega. Niisuguste terrorirünnakute korraldamise loogikal ei ole mingit pistmist ohvrite koduriikide poliitikaga, vaid hoopis rünnakute korraldaja põhimõtete ja meetoditega. Tegemist on al Qaida sõjaga ja al Qaida ka vastutab selle eest.

Madridi sündmused on siiski tõestanud, et sõtta on tõmmatud kõik demokraatlikud riigid. On väga tähtis, et me kõik näeksime selgelt pärast Madridi sündmusi valitsevat ohtu. Kõige olulisem ei ole see, kas uus Hispaania valitsus kritiseerib Iraagi sõda või mitte ega ka see, kas üks või teine partei on Hispaanias valimised võitnud. Need on tähtsad küsimused Hispaania inimeste jaoks.

Madridi rünnaku mõju on see, et välismaine terroristlik rühmitus viis edukalt läbi massimõrva ning vallandas omakorda sündmuste ahela, mis muutis demokraatliku valimise tulemusi. See aga kujutab selget ohtu kõikidele demokraatlikele ühiskondadele. Sel põhjusel on Madridi terrorirünnaku edu Hispaania valmistulemuste mõjutamisel väga oluline. Nii on avatud uks samalaadsetele terroriaktidele kõikjal demokraatlikus maailmas.

Terrorismitaktikaga rühmitustel on liiga palju erinevaid eesmärke, et meil oleks võimalik allaandmisega oma ohutust kindlustada. Me ei saa rünnakuid ära hoida pelgalt poliitika muutmise või valitsuse väljavahetamisega. Rühmitustel, mis kasutavad oma poliitilise vahendina mõrva, on liiga palju üksteist välistavaid nõudmisi. Meie kõigi riikides korraldatakse valimisi ning kõikjal on kaitsetuid elanikerühmi, see aga tähendab, et me kõik oleme sihikul.

Euroopa terrorismivastases sõjas on käes pöördeline hetk. On saabunud aeg kaitsta kõikjal ennast ja oma riikide demokraatiat massimõrvade eest. Nüüd, pärast Madridi tapatalguid saabunud nõrkusehetk avab tee paljudele samasugustele rünnakutele.

Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides saab juba praegu võtta kasutusele mitmeid lihtsaid meetmeid, takistamaks terrorirühmitustel rahastamisvõimaluste leidmist või vältimaks seda, et terrorirühmad saaksid kavalalt kõrvale hoida valitsuste poolt nende suhtes kehtestatud piirangutest. Solidaarsusest Hispaania inimeste vastu pakume oma Euroopa Liidu kolleegidele välja mõned võimalikud tegutsemissuunad.

See sõda on al Qaida sõda. Pärast 11. septembrit 2001 on al Quida sooritanud massimõrvu üheteistkümnes riigis ning leidnud oma teguviisile sama palju põhjendusi. Mõnede riikide valitsused, kelle kodanikud mõrvade ohvriks langesid, toetasid aktiivselt terrorismivastast sõda. Mõningad neist püüdsid endale osta rahu seeläbi, et ignoreerisid oma territooriumil al Qaida tegevust ning distantseerusid sõjast ja Ameerika Ühendriikide poliitikast.

Hoolimata meie eriarvamustest ühes või teises rahvusvahelise poliitika, sealhulgas Iraagi küsimuses, oleneb meie ellujäämine sellest, kas me saame aru, et al Qaida kavatseb tappa mõlemad debati osapooled. Al Qaidal on muud eesmärgid ja teistsugune loogika. Meie ellujäämine vabade inimestena sõltub sellest, kas me suudame al Qaidale üheskoos vastata.