Intervjuu ilmus ajalehes "Postimees" 15. jaanuaril 2005

USA saadik: Lihula sammas oli solvav

Erkki Bahovski

Foto: Peeter Langovits

USA suursaadik Eestis Aldona Wos ütleb intervjuus Postimehele, et Lihula ausammas oli solvav rahvusvahelisele ja Eesti üldsusele, kuid see oli Eesti asi, kuidas sammas üles sai ja kuidas see maha võeti.

Rääkides Eesti-USA suhetest, siis missuguseid plusse te neis näete ja kas on üldse ka mingeid miinuseid?

Suhted on suurepärased. Mul on tõesti hea võimalus esindada USAd siin Eestis. USA ja Eesti valitsuse vahel on head suhted, nagu ka inimeste vahel. Peamiselt plussid. Küsisite ka miinuste kohta, kuid neid tõepoolest ei ole, vaid tegelikkuse seatud piirangud. Need pole samas ilmtingimata veel miinused.

Eelmisel aastal olime tunnistajaks kuulujuttudele, justkui saaksid eestlased lähitulevikus tulla USAsse viisavabalt. Hiljem lükati need kuulujutud küll ümber, kuid kas on üldse mingit lootust, et eestlased saaksid USAsse kunagi viisavabalt sõita?

Loomulikult on lootust. Me seamegi oma elu üles ju lootustele. Jah, Eesti liigub selles suunas. Meil on samas karmid reeglid, mis ei pruugi olla Riigidepartemangu omad. On Senat ja Kongress ja valitsus, kes hoolitsevad nende reeglite eest. Et üldse midagi muutuks, tuleks muuta seadusi. Praegused seadused, et kvalifitseeruda viisavabaks maaks, seavad eri maadele kindlad kriteeriumid. Praeguses olukorras ei kvalifitseeru Eesti selleks. See aga ei tähenda, nagu Eesti üldse ei kvalifitseeruks, ta liigub selles suunas. Tegelikult on ka USA viisat siin lihtne saada. Enamik inimesi saab USA viisad ja me oleme üpris tarbijasõbralikud.

Lugedes Euroopa ajakirjandust, võib saada pildi, et mõnel Euroopa maal valitseb tugev Ameerika-vastasus Iraagi sõja pärast. Aga siin? Kas olete Eestis kogenud Ameerika-vastasust?

Üldsegi mitte. Ei enda suhtes ega saatkonna suhtes tervikuna. Meil on eestlastega väga head töösuhted. Eesti jaoks ei saa kunagi tekkida küsimust, nagu peaks ta kahe vahel (USA või Euroopa – toim.) valima. See pole kellegi huvides. USA-l on ELiga head suhted ja me oleme alati julgustanud Eesti liikumist ELi suunas.

Seega polekski justkui vana ja uut Euroopat?

Loomulikult on nendel maadel erinev ajalugu, kuid ELi või mitte-ELi küsimuses ei ole praegu päevakorras, kas Eesti peaks valima USA või Euroopa vahel.

Nagu te ilmselt teate, peeti eelmisel aastal ägedat vaidlust Eesti osa üle Teises maailmasõjas. Üks põhjustest, mille andis meile Eesti valitsus selle kohta, miks Lihula ausammas oli vaja maha võtta, oli välisriikide surve. Kas USA saatkond oli ka sellega kuidagi seotud või oli see lihtsalt valitsuse ettekääne sammas maha võtta?

Ma ei saa rääkida Eesti valitsuse eest, kuid mis puudutab USA saatkonda monumendi küsimuses, siis olime alati Eesti valitsusega ühel meelel, et monument ise oli lihtsalt nii solvav rahvusvahelise ja Eesti üldsuse jaoks. Monumendi protsess ise – kuidas see üles sai ja kuidas see maha võeti –, see on Eesti asi, mitte Ameerika valitsuse asi. Kuid me oleme nõus Eesti valitsusega, et see on solvav. Oleme samas ühel meelel, et tuleb tunnistada neid, kes võitlesid Eesti iseseisvuse ja vabaduse eest, sõltumata sellest, mis poolel nad olid. Loomulikult peab see sündima normaalselt kellegi tundeid riivamata. Peame meenutama, et Eesti on värskelt iseseisvunud ja tegemist pole mitte ainult poliitilise või majandusliku vabadusega, vaid ka ajaloolise vabadusega. Eestlased on alles hakanud ajalugu enda jaoks avastama ja mõnikord on see teekond küllalt okkaline.

Praegu valmistub Iraak 30. jaanuaril peetavateks valimisteks. Miks on ikkagi vaja pidada valimised sel kuupäeval ja kas te ei arva, et kui vägivald jätkub, tekitab see ka Eestis elavama vaidluse, kas on ikka vaja pidada oma sõdureid Iraagis?

Tuleb meeles pidada, et me võime olla eri meelt mitmes rahvusvahelises küsimuses, kuid on üks asi, milles ükski valitsus pole eri meelt – Iraagi jaoks on lõppeesmärgiks demokraatia. Kuid see protsess on evolutsiooniline. Iraaklased on inimesed, kes hääletavad. Kui potentsiaalselt on Iraagis 14 miljonit valijat, saavad nad hääletamisega panna alguse liikumisele tervele uuele ajaloolisele suunale terves piirkonnas. Samamoodi julgustab terve piirkond Iraaki edasi minema.

Enamik eestlasi peab julgeoleku all silmas nn rasket julgeolekut, olles NATO liige. Samal ajal on olnud hääli – Paul Goble hiljuti –, et suurim julgeolekuähvardus on seotud HI-viiruse levikuga. Mida teie arvate?

Ma ei saa rääkida Paul Goble’i eest, kuid HI-viirus on tõesti ülisuur probleem Eesti jaoks. Ülisuur probleem Venemaa jaoks, ülisuur probleem kogu maailma jaoks. See on probleem, mis ületab igasugused piirid ja seetõttu tuleb sellega tegeleda nagu igasuguse tõsise ähvardusega ühiskonnale. Sest mõju seisneb kõiges. Eesti on õnneks hakanud sellega tegelema ja see seisab prioriteetide nimekirjas esikohal. Aids ja HI-viirus on teinud kahju tervetele põlvkondadele, tervetele ühiskondadele. Kahju, mida see teeb, on ühiskonnas nii kõikehõlmav, nii et tuleb suunata kogu oma jõupingutused mitte ainult ravile, vaid ennetusele. Ka haridusele. Ja Eesti on selles mõttes õigel teel.

Kas te oskate natuke ka eesti keelt?

Ei, kuid minu lapsed on hakanud eesti keelt õppima. Kuid asjaolu, et olen kakskeelne (Aldona Wos on Poola päritolu – toim.), aitab mind paremini ümbruskonnas orienteeruda.


Aldona Wos

USA riigisekretär Colin Powell vannutas Aldona Zofia Wosi ametisse Ameerika Ühendriikide erakorralise ja täievolilise suursaadikuna Eesti Vabariigis 13. augustil 2004.

Sündinud Poolas Varssavis, kuid veetis oma lapsepõlve New Yorgis Long Islandil. On lõpetanud Varssavi Meditsiinilise Akadeemia ning New Yorgis internatuuri ja residentuuri sisehaiguste erialal.

Isa Paul Zenon Wos on üks Flossenburgi koonduslaagrist pääsenutest ning endine Poola vastupanuliikumise Armia Krajowa liige.

On olnud väga aktiivne raha kogumisel Ameerika Ühendriikide Vabariiklaste Parteile. 2003. aastal nimetati suursaadik Wos Bushi-Cheney valimiskampaania asefinantsjuhiks Põhja-Carolina osariigis.

Valdab peale inglise keele vabalt poola keelt. Suursaadik Wosil ja tema abikaasal Louis DeJoyl on kaheksa-aastased kaksikud.

Allikas: USA suursaatkond Eestis