Suursaadik DeThomase kõne Narva Kolledžis
19. novembril 2002 aastal

Suur tänu. Mul on hea meel olla täna siin ning kõnelda Narva Kolledžis.

Minu jaoks on väga tähendusrikas pidada loengut selles kogu regiooni jaoks ajalooliselt nii tähtsas linnas. Minevikus on Narva olnud ju piiriks lääne ja ida riikide, erinevate Kristluse usundite ja rahvaste vahel. See linn on olnud nende kahe suure võimu vaheliseks vaidlusküsimuseks ja ka Põhja-Euroopa piirkondlikuks keskuseks.

Ajal kui me Euroopa ajaloos uut peatükki alustame, on nii sellel linnal kui kogu teie riigil Euroopa arengus taas oma osa. Minu nägemus on, et kahe ühiskonna vaheliseks piiriks olemise asemel saavad Narva ja Eesti pigem tervikliku, vaba ja rahuliku Euroopa arengu osaks. See Euroopa ei lõpe Narva jõe kallastel.

Täna tahaksin ma teile rääkida Ameerika Ühendriikide välispoliitikast ja sellest, kuidas USA näeb Euroopa tulevikku ja Eesti rolli selle kontinendi tuleviku arendamises.

Kuna ma räägin NATO Praha tippkohtumise eelõhtul, keskendun ma oma kõnes NATO Alliansile ja julgeoleku küsimustele. Majandus- ning kaubandusküsimused ei ole küll vähem tähtsad, kuid järgmiste nädalate jooksul kajastatakse uudistes just valdavalt julgeoleku ning alliansi teemasid.

Ühendriikide vaatenurk Euroopale

Eelmise aasta juunis esitas president George W. Bush Varssavi Ülikoolis oma nägemuse Euroopast, mis tema sõnul on kui “vabaduse maja, mille uksed on valla kõigile Euroopa rahvastele ning mille aknad on avatud globaalsetele väljakutsetele.”

Esimest korda sadade aastate jooksul on see visioon saavutatav. Just sellisest Euroopa nägemusest lähtuvad meie otsused NATO laienemiseks ja jõuliseks muutmisel, mis on võimeline vastu võtma 21. sajandi väljakutseid. President ütles, “Ma usun, et NATO liikmeks võivad saada kõik seda taotlevad Euroopa demokraatlikud riigid, kui nad on valmis jagama liikmestaatusega kaasnevat vastutust.”

Ühendriigid otsivad uusi liitlasi ajal, mil meie kõigi ees seisvad ohud on muutumas. NATO mitte ainult ei laiene, vaid ka muutub. Meid vahetult ähvardav oht ei ole mõni Teise maailmasõja kordus Euroopas. NATO jaoks on minevikku kuuluvaks ohuks Nõukogude Liidu vastane tava- või isegi tuumasõja võimalus Euroopas.

Tänapäeval meid ähvardavad ohud on sageli pärit Euroopast kaugelt. Mitmed neist ohtudest ei tulene riikide poolt, vaid pigem salajaste gruppide poolt, kes ei ole seotud teatud territooriumiga. Parim näide sellest on hetkel käimasolev terrorismivastane sõda. Meid ohustab massihävitusrelvade levik, mis terroristide käes võib meie ühiskonna hukule määrata.

Sellises olukorras ei ole ükski riik liiga kaugel, et olla rünnaku sihtmärgiks ega liiga väike, et selles võitluses üksi olla. Iga riik, mis soovib ja on valmis vastutust jagama, on teretulnud. Kuid iga kaasatud riik peab olema valmis tegutsema koalitsioonis ning olema valmis oma armeed kodust kaugele viima.

Kuid täna ei taha ma oma kõnes keskenduda ainult nendele inimestele, kes päevast päeva mõtlevad Euroopa julgeoleku kujundamisele. Ma tahaksin lühidalt peatuda küsimustel, mida inimesed mulle esitavad.

Sageli küsitakse minult, miks Ameerika Ühendriigid peavad Eestit sobivaks ja võimekaks tulevaseks NATO liitlaseks. Nad küsivad minult: “Mida Ameerika Ühendriigid meilt tahavad? Me saame aru, mis kasu saab Eesti NATO-st, kuid me ei näe, mis kasu saate teie Eesti liitumisest.”

Sageli on selle küsimuse taga kahtlus, et NATO-l või Ameerika Ühendriikidel on mingi varjatud plaan Eestit ära kasutada nagu seda mitmed riigid on minevikus teinud. Mineviku kogemuste põhjal oletatakse, et liit võimsa suurriigiga tähendab seda, et Eestit kasutatakse baasina või lahinguväljana.

Lubage mul seda selgitada. Allianss – see ei ole okupatsioon. Need, kes vaatavad NATO alliansi tegevust läbi Eesti kogemuste prisma nõukogude okupatsiooni ajal, ei saa neid ümbritsevast maailmast aru ja ei ole võimelised andma oma panust allianssi.

Kui Eesti saab NATO liikmeks, astub ta võrdväärsete liikmetega allianssi. Igal alliansi liikmel on üks hääl ning otsuseid tehakse konsensuse alusel. Seetõttu kannab igaüks täit vastutust ka kõigi teiste julgeoleku eest. NATO edukaks liikmeks olemine tähendab seega ka riigi vastutusvõimet.

Mida me siis tahame? Me tahame, et teie ja teie naabrid oleksid edukad. Kui me Eestit NATO-sse kutsume, siis mitte sellepärast, et Eesti teeb edusamme oma kaitsepoliitika reformis, vaid esmalt seetõttu, et Eestil on samasugused väärtused nagu Ameerika Ühendriikidel: demokraatia, vaba turg ja tolerants.

Me soovime, et Eesti ja tema naabrid oleksid edukad, sest terviklik, vaba ja rahus Euroopa ei tõmba minu kodumaad järgmisse globaalsesse konflikti ning on võrdväärne partner rahu säilitamisel terves maailmas.

Oma siinolemise ajal, olen ma palju kuulnud Eesti kannatustest eelmisel sajandil. Need olid tõepoolest traagilised. Lubage mul nüüd pisut peatuda minu kodumaa kogemustel eelmise sajandi Euroopas.

Sõja või selle ohuga seoses oli minu rahvas eelmise sajandi jooksul sunnitud kolmel korral Atlandi ookeani ületama.

Minu vanaisa muutus Esimese maailmasõja tagajärjel liikumisvõimetuks. Mees, kelle järgi ma oma nime sain, on maetud Teise maailmasõja ohvrite surnuaiale Belgias.

Olulise osa oma elust olen ma võidelnud Külmas sõja vastu Euroopas. Meie, ameeriklased, oleme õppinud pika ja kalliks maksma läinud sajandi vältel, et Euroopa probleemid kujunevad vältimatult ka meie probleemideks.

Me tahame, et Euroopa oleks vaba ning rahujalal, sest see tagab ka meie vabaduse ja rahu.

NATO, ajaloo kõige tugevam ning võimekam allianss, ei ole ainult sõjaväeline organisatsioon, vaid ka ühiste väärtustega liit – see on demokraatlike riikide ja vabaturgude organisatsioon. NATO laienemine tähendab ka Euroopa selle piirkonna levimist, kus demokraatia ja vaba ettevõtlus on tugeval ja kindlal alusel. NATO laienemine suurendab ka stabiilsuse tsooni.

Praha järgsed ootused Eestile

Ma võtan sageli vastu Balti riike külastavaid Ameerika kongresmene ja senaatoreid. Eestit külastanutele on suurt muljet avaldanud see töö, mida teie riik on teinud. Praha tippkohtumise eelõhtuks on Eesti näidanud, et ta on nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka poliitiliselt õigel teel.

Minu sõnum Eestile on jätkata samas vaimus. NATO on radikaalsete muutuste teel olev institutsioon ning sellega liitumine on ainult esimeseks sammuks paljude ülesannete seas. NATO liikmeks saamine on kergem pool, hulga keerulisem on alliansi ees olevate raskete otsuste langetamine.

Mis ootab Eestit NATO liikmeks saades ees? Minu lühike vastus sellele on: Partnerlus, võrdsus, vastutus ja palju rasket tööd.

Juhul kui Eesti saab liitumiskutse NATO-sse, peab ta globaalsete teemadega tegelema rohkem kui kunagi varem. Hetkel tegutseb NATO julgeoleku tagamisega Afganistanis. Arvatavasti ei ole ühtegi julgeolekuteemalist küsimust maailmas, mida allianss ei arutaks. Eesti peab nendes küsimustes kujundama oma seisukohad, sest alliansiga liitudes lülitub Eesti kõige tõsisematesse julgeolekuteemalistesse aruteludesse.

Teie endine kaitse- ja välisminister ning endine suursaadik NATO juures Jüri Luik on seda teemat järgmiselt kommenteerinud, “Meie (eestlased) peame maailma julgeoleku süsteemis osalemiseks intellektuaalid olema… Kas me oleme selleks piisavalt haritud, et näha seost Afganistani ja Iraagi sündmuste ning meie enda julgeoleku vahel?”

Nicholas Burns, Ameerika Ühendriikide suursaadik NATO juures, ütles hiljuti sellel teemal Berliinis rääkides: “Praha on NATO jaoks pöördepunkt, sest me nihutame üheksateistkümne riigi missiooni ja sõjaväe võimsuse Euroopa siseasjadega tegelemiselt uute ohtude vastu, millele me kõik koos vastu peame astuma.”

Ma lisaksin siia juurde, et meie väikese maakera julgeolek on täna rohkem omavahel seotud kui kunagi varem. Valusate kogemuste najal oleme õppinud, et vaenlane võib meile löögi anda ükskõik millal ja ükskõik kus. NATO ei saa enam keskenduda vaid Euroopa territooriumile. Ohud meie julgeolekule on muutunud globaalseks ning seega peab ka meie maailmavaade globaalne olema. See reaalne maailm avaldab otsest mõju meie julgeoleku jõudude ja rahvusliku eelarve suurusele.

Ameerika Ühendriigid soovitavad näiteks luua uue NATO paljurahvuselise kiirreageerimisüksuse, mis oleks võimeline positsioonidele asuma nii NATO riikide piirkonnas kui ka väljapool seda ja olema tegutsemiseks valmis seitsme kuni kolmekümne päeva jooksul ning võimeline lahinguväljal vastu pidama ühe kuu vältel.”

NATO seisukoht on, et kiirreageerimisüksus moodustatakse liikmesriikide panuste alusel. NATO peasekretär George Robertson märkis, “Uus NATO hõlmab erinevate valdkondadega tegelevaid riike, kusjuures igal valitud alal saavutatakse maksimaalselt häid tulemusi.” Isegi Eesti taoline väikeriik suudab teha olulise panuse NATO-sse spetsialiseerumise teel, s.t. täites mingit oma spetsiifilist julgeoleku nišši.

Selline spetsialiseerumine ei nõua tohutut maaväge ega kulukaid kõrgtehnoloogilisi relvi. Kuid see nõuab mõistust, pühendumust ning praeguse globaalse julgeoleku konteksti mõistmist. Spetsialiseerumine pakub uutele liikmetele võimalust teha koheselt panus NATO ühisesse julgeolekusse.

Balti riikide NATO-sse astumiseks valmistumine on võimaldanud neil mingil moel selleks uueks struktuuriks ette valmistuda. Balti riigid on välja arendanud ühised sõjaväelised üksused ning vastavad koolitusprogrammid ja nad on õppinud tegema koostööd selle regiooni suuremate NATO armee jõududega.

Mida ma silmas pidasin öeldes, et Eesti peab olema valmis suuremaks töökoormuseks? Kui Eestile pakutakse liikmestaatust, algavad alliansiga läbirääkimised liitumislepingu küsimustes. See leping täpsustab, milliseid samme peab Eesti ette võtma, et valmistuda täieõigusliku partneri staatuseks. Arutluse alla võivad tulla järgmised punktid:

Eesti kaitsejõudude reformi jätkamine. Eesti Kaitsejõud teevad tõsist tööd kaitsejõudude struktureerimise plaani kallal, kuid nende plaanide ellu viimiseks on veel palju ära teha. On oluline meeles pidada, et neid plaane ei loodud mitte NATO-sse saamiseks, vaid selleks, et neid alliansi liikmeks saamisel rakendada.

On ütlematagi selge, et kõikidelt liitumiskutse saanutelt oodatakse jätkuvat pühendumust NATO demokraatia, vaba ettevõtluse, stabiilsuse, edukuse ning heanaaberlike suhete põhimõtetele.

Ehk kõige olulisem on see, et allianss jälgib hoolega, et edukad kandidaadid varasemast vähem ei pingutaks. Üks jätkuva pühendumuse oluline sümbol, mis on ka kandidaatriikide julgeoleku seisukohalt tähtis, on kaitsekulutuste hoidmine sellisel tasemel, et oleks tagatud kaitsevõime areng vastavalt muutuva alliansi vajadustele.

Venemaa

NATO liikmestaatuse saavutamine on Eesti jaoks kulminatsiooniks aastate pikkusele Euroopasse ja transatlantilistesse struktuuridesse integreerumise alasele tööle. NATO-ga liitudes saavutab Eesti ühe oma kõige olulisematest ning suuri nõudmisi esitatavast välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidest. Ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga kinnitab lõplikult, et Eesti kuulub koos lääne demokraatlike riikidega Euroopasse.

Eesti koha kindlustamine Euroopas parandab suure tõenäosusega ka suhteid naabritega, eriti kui arvestada NATO ja tema naabrite vaheliste suhete muutumist. Siin linnas näeme kahte võimalikku lähenemisviisi teie idanaabrile. Esimest sümboliseerib kaks vastaskaldal teineteist sajandite vältel põrnitsenud kindlust, teist aga sild, mis neid ühendab.

Euroopa Liidus ja NATOs olev turvaline Eesti ning Venemaa, mis on pühendunud koostöö suurendamisele nende organisatsioonidega, vajavad rohkem sildu ja vähem kindlusi. Ma usun, et muutes Lääne ja Ida Euroopa vaheliste konfliktide uuesti puhkemise vähetõenäoliseks, on meil võimalus muuta Eesti ja Narva poliitiliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt osaliseks selle kontinendi kahe poole vahelises lähenemises.

Narva Kolledži ja kogu selle piirkonna üliõpilased

Teie, energilised ja optimistlikud üliõpilased, võite olla õnnelikud, et te just praegu olete noored ja elate unikaalses piirkonnas, mis kujuneb NATO ja Euroopa Liidu piiriks Venemaaga. Üks psühhiaater ütles kunagi, et piirid on kohad, kus on palju energiat, aga samas ka suurt riski. Riigipiiri äärsetel aladel nagu Ida-Virumaa on tohutu arenguperspektiiv. Igaühest teist saab osake ajaloos, kui teie kodumaa saavutab liikmestaatuse globaalsetes ja piirkondlikes institutsioonides. Lähiaastate jooksul on teil võimalus kujundada see linn ja see riik uuenenud piirkondlikuks keskuseks, sillaks, mis hõlbustab uue, demokraatliku ja rahuliku Euroopa loomist.

Te olete selle piirkonna tulevik, sest noorte inimestena saate te näidata, kuidas olla nii Eesti kui Euroopa head kodanikud ning kelle eeskuju järgitakse vene keelt kõnelevate inimeste integreerimisel Eesti ühiskonda.

Teid ootab ees põnev, väljakutseid pakkuv ja ajalooliselt tähtis tulevik. Ma soovin sellel teel nii teile kui teie riigile edu.