Home US Department of State
Embassy flag graphic
Missouri kompromiss


Esileht - Dokumendid eesti keeles - Ajaloolised dokumendid

Missouri kompromiss (1820)

Akt, millega lubatakse Missouri territooriumil elavatel isikutel koostada põhiseadus, moodustada osariiklik valitsus, millega see osariik võetakse liitu algsete osariikidega võrdsetel alustel ja millega keelatakse teatud maa-aladel orjapidamine.

1. Käesolevaga sätestab Ameerika Ühendriikide Kongressi senat ja esindajatekoda, et Missouri territooriumi allkirjeldatud piiridesse jääva osa elanikel on käesoleva akti alusel õigus koostada oma põhiseadus, moodustada osariiklik valitsus ja anda sellele vabal valikul asjakohane nimi. Pärast moodustamist võetakse nimetatud osariik liitu algsete osariikidega täiesti võrdsetel alustel.

2. Samuti sätestatakse, et nimetatud osariik hõlmab territooriumi, mille piir algab Mississippi jõe keskjoonest põhjalaiusel 36º; kulgeb seda laiuskraadi mööda edasi läände kuni St. Francois' jõeni; jõe keskjoont mööda üles kuni laiuskraadini 36º 30'; sealt edasi sama laiuskraadi mööda läände, kuni see ristub meridiaaniga paralleelse joonega, mis läbib Kansase jõe keskjoont kohas, kus see suubub Missouri jõkke; mööda nimetatud meridiaani paralleeli põhja, kuni see lõikub Des Moines'i jõe kärestikku läbiva laiuskraadiga, moodustades indiaanlaste maade piiriga kattuva joone; eelmisest lõikepunktist edasi itta mööda nimetatud laiuskraadi kuni Des Moines'i jõe hargnemiskohani; siis alla mööda sama jõe keskjoont kuni selle suubumiseni Mississippi jõkke; sealt itta ja seejärel alla ning mööda Mississippi jõe keskjoont algusesse tagasi. Käesolevaga sätestatakse, et ülalnimetatud osariik peab eelnimetatud piirid ratifitseerima. Samuti sätestatakse, et Mississippi jõgi ja kõik teised seda osariiki ääristavad jõed kuuluvad kõnesoleva osariigi volialasse, sest need moodustavad osariigi ühispiiri; kui nüüd või edaspidi luuakse mõni osariik või osariigid, millel on samad piirid, on need jõed ühised mõlemale poolele; Mississippi jõgi ning sellesse suubuvad jõed ja veekogud kujutavad endast üldkasutatavaid veeteid, millele pääsevad nii selle osariigi elanikud kui ka teised Ameerika Ühendriikide kodanikud alati vabalt ligi, ilma et nimetatud osariik kehtestaks mingit maksu, lõivu või tollimaksu.

3. Samuti sätestatakse, et kõik vähemalt 21-aastased Ameerika Ühendriikide vabad valged meeskodanikud, kes on olnud nimetatud territooriumi elanikuks vähemalt kolm kuud enne valimispäeva, ja kõik teised isikud, kes võivad valida hääletamise teel nimetatud territooriumi üldkogu esindajaid, saavad ka oma kandidatuuri üles seada, samuti antakse neile käesolevaga õigus hääletada ja valida konvendi moodustamiseks esindajad, kes jagunevad erinevate maakondade vahel järgmiselt: viis esindajat Howardi maakonnast, kolm esindajat Cooperi maakonnast, kaks esindajat Montgomery maakonnast, üks esindaja Pike'i maakonnast, üks esindaja Lincolni maakonnast, kolm esindajat St. Charlesi maakonnast, üks esindaja Franklini maakonnast, kaheksa esindajat St. Louisi maakonnast, üks esindaja Jeffersoni maakonnast, kolm esindajat Washingtoni maakonnast, neli esindajat St. Genevieve'i maakonnast, üks esindaja Madisoni maakonnast, viis esindajat Cape Girardeau' maakonnast, kaks esindajat New Madridi maakonnast, üks esindaja Wayne'i maakonnast ja käesolevas aktis määratletud piiridesse jäävast Lawrence'i maakonna osast.

Ülalnimetatud esindajate valimised toimuvad saabuva maikuu esimesel esmaspäeval ja kahel sellele järgneval päeval kõnesoleva territooriumi eri maakondades ning need korraldatakse nimetatud territooriumi üldkogu liikmete valimist reguleerivates seadustes sätestatud korra ja eeskirjade kohaselt; erandiks on eelnimetatud piiridesse jääva Lawrence'i maakonna valimisaruanded, mis esitatakse Wayne'i maakonnale teiste nimetatud territooriumi seaduste alusel.

4. Samuti sätestatakse, et taolise nõuetekohaselt valitud konvendi liikmetel on õigus koguneda nimetatud territooriumi valitsuse asukohas saabuva juuni teisel esmaspäeval ning selliselt kogunenud konvendil on õigus ja voli teha oma töös paus, et koguneda kõnesoleval territooriumil mõnes teises kohas, mis tundub selle liikmete arvates nende tegevuseks kõige paremini sobivat; selliselt kogunenud konvent otsustab kõigepealt häälteenamusega, kas põhiseaduse koostamine ja osariikliku valitsuse moodustamine eelkirjeldatud piiridesse jääva territooriumi rahva jaoks on sel hetkel otstarbekas või mitte; kui seda peetakse otstarbekaks, on konvendil õigus koostada põhiseadus ja moodustada valitsus; või kui konvent peab otstarbekamaks, annab ta korralduse valida esindajad, kes koostavad põhiseaduse või moodustavad valitsuse; konvent määrab esindajate arvu ja valimise viisi; esindajad kogunevad nimetatud korraldusega ettenähtud ajal ja kohas, koostavad eelkirjeldatud piirides oleva territooriumi rahva jaoks põhiseaduse ja moodustavad osariikliku valitsuse. Käesolevaga sätestatakse, et moodustatav osariiklik valitsus on vabariiklik ja see ei ole vastuolus Ameerika Ühendriikide põhiseadusega; nimetatud osariigi seadusandlik koda ei sekku kunagi Ameerika Ühendriikide esmaõigusesse nimetatud territooriumi suhtes ega lähe vastuollu määrustega, mille väljaandmist võib Kongress pidada vajalikuks, et tagada territooriumi heausksete ostjate valdusõigus; samuti ei maksusta seadusandlik koda Ameerika Ühendriikide valduses olevaid maid ning mitte mingil juhul ei tohi mitteresidentidest omanike jaoks kehtestada kõrgemaid makse kui residentide jaoks.

5.Samuti sätestatakse, et kuni järgmise üldrahvaloenduse toimumiseni on nimetatud osariigil Ameerika Ühendriikide esindajatekojas õigus ühele esindajale.

6. Samuti sätestatakse, et pärast Missouri territooriumi konvendi moodustamist tehakse sellele allnimetatud ettepanekud. Konvent võib nendega nõustuda või need tagasi lükata; kui nendega nõustutakse, on need kohustuslikud ka Ameerika Ühendriikidele.
Esiteks, igas haldusüksuses eraldatakse 160 aakri suurune maatükk numbriga 16 osariigile, kes annab selle vastava üksuse elanike ja koolide kasutusse. Kui see maatükk on müüdud või muul viisil kasutuses, eraldatakse osariigile sellega külgnev sama suur maa.
Teiseks, kõik soolveeallikad, kuid mitte rohkem kui 12, antakse koos kuue 640 aakri suuruse ja üksteisega külgneva maa-alaga nimetatud osariigi valdusse ja kasutusse. Kõnesolevad piirkonnad valib osariigi seadusandlik kogu välja enne 1. jaanuari 1825. Pärast seda kasutatakse neid osariigi seadusandliku kogu poolt ettenähtud tingimuste ja eeskirjade kohaselt. Käesolevaga sätestatakse, et nimetatud osariigile ei eraldata selle sätte kohaselt ühtegi soolveeallikat, mis kuulub praegu või edaspidi mõnele eraisikule või -isikutele. Samuti sätestatakse, et ilma Kongressi nõusolekuta ei müü seadusandlik kogu neid allikaid ega rendi neid kauemaks kui 10 aastaks.
Kolmandaks, osariigi seadusandliku kogu korraldusel eraldatakse üldkasutatavate teede ja kanalite ehitusse 5% puhastulust, mis saadakse nimetatud territooriumil või osariigis asuvate ja Kongressi poolt müüdavate maade müügist alates saabuva jaanuari esimesest päevast ja millest on maha arvatud kõik Kongressi kulutused. Selles summast kolm viiendikku on mõeldud riigisiseste teede ja kanalite jaoks ja kahe viiendikuga kaetakse Kongressi korraldusel osariiki viivate teede ja kanalite ehitamise kulud.
Neljandaks, neli 640 aakri suurust maatükki antakse käesolevaga osariigi valdusse, et viimane saaks muuta selle oma valitsuse asukohaks. Nimetatud maatükid peavad vastavalt osariigi seadusandliku kogu juhtnööridele asuma ühes tükis üksteisele võimalikult lähedal osariigi seadusandliku kogu poolt valitud haldusüksustes ja piirkondades ükskõik millistel Ameerika Ühendriikidele kuuluvatel riigimaadel. Käesolevaga sätestatakse, et sellised maatükid määratakse kindlaks enne neid ümbritsevate Ameerika Ühendriikidele kuuluvate maade avalikku müüki.
Viiendaks, õppeasutuste kasutusse eraldatakse kolmkümmend kuus 640 aakri suurust maatükki või terve kohalik haldusüksus koos muude õppeotstarbeks määratud maadega, mille määrab kindlaks Ameerika Ühendriikide President, ning see maa kuulub selle osariigi seadusandlikule kogule ja antakse selle poolt üksnes õppeasutuste kasutusse. Käesolevaga sätestatakse viie ülaltoodud ettepaneku puhul tingimus, et nimetatud osariigi konvent peab tegema korralduse, mida ei ole võimalik ilma Ameerika Ühendriikide nõusolekuta tühistada. Selle korralduse kohaselt vabastatakse kogu Ameerika Ühendriikide poolt osariigile, maakonnale või haldusüksusele või muuks otstarbeks müüdud maa alates saabuva jaanuari esimesest päevast kõikidest riigivõimu korraldusega kehtestatud maksudest viieks aastaks alates müügi kuupäevast. Samuti sätestatakse, et maad, mis anti hiljutise sõja käigus või mis antakse käesolevaga sõjalisse kasutusse, vabastatakse alates omandiõigust tõendava tunnistuse saamise kuupäevast kolmeks aastaks maksudest hoolimata sellest, et need jäävad valdajate või nende pärijate kätte, nagu eespool öeldud.

7. Samuti sätestatakse, et kui Missouri territooriumi rahva jaoks koostatakse põhiseadus ja moodustatakse osariiklik valitsus, edastavad nimetatud konvent ja selle esindajad ettenähtud viisil loodud osariikliku valitsuse põhiseaduse või tegevusraamistiku õige ja kinnitatud koopia nii ruttu kui võimalik Kongressile.

8. Samuti sätestatakse, et Prantsusmaa poolt Ameerika Ühendriikidele Louisiana nime all loovutatud territooriumil, mis asub 36º 30' laiuskraadist põhja pool ega jää käesoleva osariigi piiridesse, keelatakse käesoleva aktiga nüüd ja igaveseks orjus ja sunnitöö, välja arvatud karistusena kuriteo eest, mis on süüdlasele nõuetekohaselt mõistetud. Samuti sätestatakse alatiseks, et kui eelnimetatud osariiki põgeneb isik, kes on mõnes Ameerika Ühendriikide osariigis või mingil territooriumil jätnud täitmata oma seadusjärgsed töö- või teenistuskohustused, võib isik, kellele põgenik võlgneb selle teenistuse või töö, nõuda seaduse kohaselt tema väljasaatmist ja endale üleandmist.

KINNITATUD 6. märtsil 1820.