Home US Department of State
Embassy flag graphic
Text of the Memorandum


Home - U.S. - Estonian Relations - Speeches and Documents
Fotod

In English

VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUM
EESTI VABARIIGI SISEMINISTEERIUMI
JA
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SISEJULGEOLEKUMINISTEERIUMI
VAHEL
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VIISAVABASTUSPROGRAMMI JA
SELLEGA SEOTUD TÄIENDAVATE JULGEOLEKUMEETMETE KOHTA

LÄHTUDES SELLEST, ET Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium (edaspidi: pooled) soovivad lihtsustada kummagi riigi kodanike reisimisvõimalusi kahe riigi vahel;

ARVESTADES, ET pooled soovivad suurendada oma riikide turvalisust, sealhulgas luues uusi võimekusi terroristide liikumise avastamiseks ja vältimiseks;

LÄHTUDES SELLEST, ET pooled usuvad, et liikumine nende kahe riigi vahel saab toimuda üksnes seadusi järgides ning kooskõlas riigisisestest õigusaktidest tulenevate nõuetega, kaasa arvatud kummagi riigi immigratsiooninõuetega;

VÕTTES ARVESSE kohustusi, mis tulenevad Eesti Vabariigile Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse õigusaktidest;

LÄHTUDES SELLEST, ET pooled on leidnud, et Ameerika Ühendriikide viisavabastusprogrammis (VWP) osalemine lihtsustaks kodanike liikumisvõimalusi ja ühtlasi suurendaks riikide turvalisust;

LÄHTUDES SELLEST, ET pooled on kinnitanud, et selle vastastikuse mõistmise memorandumi aluseks on vastastikkus, õiglus ja võrdsus;

VÕTTES ARVESSE 9/11 Komisjoni soovituste ellurakendamise 2007. aasta seaduse paragrahvi 711, mis laiendas programmis osalemise võimalusi, arvestades teatud tugevdatud julgeolekunõuetega; ning

SOOVIDES saavutada teineteisemõistmist nende julgeolekunõuete suhtes;

ON POOLED KOKKU LEPPINUD JÄRGNEVAS.

A. ÜLDTINGIMUSED

1. Loobumine viisast keeldumiste kolme protsendi määra nõudest.


Eeldusel, et Eesti Vabariik nõustub ning Eesti Vabariigi Siseministeerium ja teised Eesti Vabariigi pädevad ametkonnad rakendavad käesolevas vastastikuse mõistmise memorandumis sisalduvaid julgeolekukohustusi, kavatseb Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium, olles konsulteerinud Ameerika Ühendriikide välisministriga ning lähtudes Ameerika Ühendriikide õigusaktides sätestatud nõuetest (k.a sisserände- ja kodakondsusseaduse (INA) paragrahv 217 lõike c punktis 8 sätestatud nõuetest) loobuda Eesti Vabariigi suhtes kohustuslikust nõudest, mille kohaselt viisavabastusprogrammis osalemiseks peab viisa väljastamisest keeldumise määr eelneva eelarveaasta jooksul olema nimetatud riigi osas väiksem kui kolm protsenti.

2. Vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamine

Eesti Vabariigi Siseministeerium kavatseb vastavalt vajadusele sõlmida rakendusleppeid asjaomaste Ameerika Ühendriikide valitsusasutustega, et täita selles vastastikuse mõistmise memorandumis nimetatud julgeolekukohustusi. Juhtudel, mil Siseministeerium ei ole selliste kohustuste täitmiseks pädev asutus, kavatseb ta teha selliste rakenduslepete sõlmimiseks koostööd teiste Eesti Vabariigi pädevate asutustega. Need rakenduslepped hõlmavad reisijaid puudutava ja muu teabe edastamist, teadaolevate terroristide või terrorismis kahtlustatavate jälitusteavet, teavet võitluseks terrorismi ja raske kuritegevusega, teavet migratsiooniküsimustes ning peaksid võimaldama edastatud teabe edasist levitamist USA valitsusasutustes, järgides sobivaid eraelu puutumatuse kaitse nõudeid ja andmekaitsenõudeid. Need rakenduslepped peavad olema sõlmitud vastavuses poolte õigusaktidega ning rahvusvaheliste kohustustega, kaasa arvatud Eesti Vabariigi kohustustega, mis tulenevad tema kuulumisest Euroopa Liitu.

3. VWP-s esmase ja jätkuva osalemise hindamine

Enne Eesti Vabariigi arvamist VWP riikide hulka kavatseb Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium, olles konsulteerinud Ameerika Ühendriikide Välisministeeriumiga, hinnata, millist mõju avaldaks Ameerika Ühendriikide julgeolekule, õiguskaitsele ja sisserändehuvidele Eesti Vabariigi nimekirja lisamine. Mõlemad pooled mõistavad, et Eesti Vabariigi lisamine nimekirja toimub eeldusel, et nimetatud huvid ei ole ohustatud. Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium, olles konsulteerinud Ameerika Ühendriikide Välisministeeriumiga, kavatseb perioodiliselt (kuid mitte tihemini kui kord kahe aasta jooksul) hinnata, millist mõju avaldab Eesti Vabariigi jätkuv nimekirja kuulumine Ameerika Ühendriikide julgeolekule, õiguskaitsele ja sisserändehuvidele ning otsustada, kas Eesti Vabariigi jätkuv kuulumine nimekirja on põhjendatud.

Esmane ja jätkuv hindamine peaksid näitama lisaks teistele sisserände- ja kodakondsusseaduse (INA) paragrahvis 217 loetletud asjaoludele, kuidas on Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Eesti Vabariigi teised pädevad asutused rakendanud käesolevas vastastikuse mõistmise memorandumis nimetatud julgeolekukohustusi.

4. Tehniline võimekus ja seadusandlus

Eesti Vabariigi Siseministeerium kavatseb teha koostööd teiste Eesti Vabariigi pädevate ametiasutustega, et hoida kasutusel mis tahes andmebaase, süsteeme või programme, mis on vajalikud käesolevas vastastikuse mõistmise memorandumis nimetatud julgeolekukohustuste täitmiseks. Eesti Vabariigi Siseministeerium kavatseb teha kõik vajaliku selleks, et täita sellest vastastikuse mõistmise memorandumist tulenevaid julgeolekukohustusi.

B. JULGEOLEKUKOHUSTUSED

1. Elektrooniline reisilubade süsteem (ETA)


a. Vastavalt 9/11 Komisjoni soovituste rakendamise 2007. aasta seaduse paragrahvile 711 kavatseb Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium luua ja rakendada elektroonilise reisilubade süsteemi (ETA), mille abil kogutaks biograafilist ja muud teavet, mida sisejulgeolekuminister peab vajalikuks, et otsustada enne reisi toimumist Eesti Vabariigi kodaniku sobivuse üle sissesõiduks Ameerika Ühendriikidesse vastavalt viisavabastuskokkuleppele ning kas kodaniku Ameerika Ühendriikidesse sõitmise lubamisega kaasneb õiguskaitse- või julgeolekurisk.

b. Eesti Vabariigi Siseministeerium mõistab, et ETA süsteemi rakendamise järel muutub ETA kasutamine kõigile Ameerika Ühendriikidesse reisivatele Eesti Vabariigi kodanikele kohustuslikuks.

c. Pooled kavatsevad koostöös teiste riigisiseste pädevate asutustega käivitada ühisalgatuse, tagamaks koostöös reisi- ja turismitööstuse esindajatega, et Eesti Vabariigi kodanikud on teadlikud kohustusest kasutada ETA süsteemi viisavabalt USA-sse reisides ning andmaks neile teavet selle kohta, kuidas süsteemi kasutada.

2. Teabevahetus

a. Üldiselt kavatseb Eesti Vabariigi Siseministeerium koostöös teiste Eesti Vabariigi pädevate ametkondadega teha koostööd Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeeriumiga, et anda vajalikku teavet määramaks, kas Ameerika Ühendriikidesse sõita kavatsevad isikud kujutavad endast ohtu Ameerika Ühendriikide julgeolekule, õiguskorrale või immigratsioonihuvidele. Sellise koostöö lihtsustamiseks kavatseb Eesti Vabariigi Siseministeerium teha koostööd Eesti Vabariigi pädevate asutustega ja sõlmida vastavate Ameerika Ühendriikide valitsusasutustega rakenduslepped, millele viidatakse vastastikuse mõistmise memorandumi jaotises A.2.

Pooled kavatsevad teha koostööd mis tahes õiguskaitse-, sisserände- või muus uurimises või menetluses, mis tuleneb jaotises B.2.a kirjeldatud teavituskohustustest, mis on kooskõlas olemasolevate või sellest tulenevate kahe riigi vaheliste õigusabilepingute ning meetmetega ning nende rahvusvaheliste kohustustega.

b. Pooled kavatsevad reisijateavet (API) koguda, analüüsida, kasutada ja edastada riigisiseste õigusaktide kohaselt.

c. Pooled kavatsevad koguda, analüüsida, kasutada ja jagada reisijate registri (PNR) teavet vastavalt riigisisestele õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele, k.a EL-i ja USA reisijate registri (PNR) 26. juuli 2007 lepingule.

d. Sellise infovahetuse puhul kavatsevad Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium järgida vajalikke ja sobivaid eraelu puutumatuse kaitse meetmeid ja andmekaitsemeetmeid, mis on sätestatud asjaomaste riikide õigusaktides ning kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustustega.

3. Kadunud ja varastatud passidest (LASP) teatamine

a. Ilma et see kahjustaks teabevahetust Interpoli kaudu, kavatseb Eesti Vabariigi Siseministeerium koostöös Eesti Vabariigi teiste pädevate asutustega teha kättesaadavaks olemasolevad andmed kadunute või varastatutena registreeritud passiblankettide ja väljastatud passide kohta.

b. Siseministeerium kavatseb jätkata varastatud või kadunud passide osas senist praktikat anda teavet Eesti Vabariigi poolt väljastatud, kadunud või varastatud reisidokumentide kohta kõigile asjast huvitatud isikutele. See praktika hõlmab järgmist:

i. Eesti Vabariigi poolt väljastatud reisidokumentide kehtivuse kontroll veebis;

ii. igapäevaselt veebis uuendatav kaotatud ja varastatud väljastatud reisidokumentide nimekiri, kus on teave passi numbri, väljastanud riigi, dokumendi tüübi ja teadaoleva varguse või kadumise kuupäeva kohta.

c. Eesti Vabariigi Siseministeerium kavatseb määrata kontaktpunkti, mis on igal ajal kättesaadav ning võimeline osutama Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeeriumile ja Välisministeeriumile kiiret abi küsimuste lahendamisel passide võimaliku varastamise või kaotamise kohta, mis on esitatud Ameerika Ühendriikide Valitsusele isiku tõendamise alusena. Kontaktpunktil peaks olema juurdepääs passide väljastamise ning LASP teabele, mida haldab selliste andmete hoidmise ja haldamise eest vastutav valitsusasutus ning see peaks olema suuteline kinnitama üldjuhul nelja (4 ) tunni jooksul, kas konkreetne isik on sama, kellele väljastati pass, või mitte.

d. Eesti Vabariigi Siseministeerium kavatseb jagada teavet LASP trendide ja analüüsi kohta ning anda Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeeriumile ja Välisministeeriumile riiklike passide näidised. Et lihtsustada nende teavitusstandardite järgimist ning lahendada igasuguseid nendest tekkivaid küsimusi, kavatseb Eesti Vabariigi Siseministeerium luua LASP kontaktpunkti asutuses, mis vastutab tühjade ja väljastatud LASP andmete kättesaadavaks tegemise eest.

4. Repatrieerimine

a. Pooled kavatsevad, lähtudes siseriiklikust ning rahvusvahelisest õigusest, astuda vajalikke samme, et Eesti Vabariik ning Ameerika Ühendriigid aktsepteeriksid sellise kodaniku või endise kodaniku repatrieerimist, kelle suhtes on väljastatud lõplik väljasaatmiskorraldus, 21 päeva jooksul pärast sellise korralduse väljastamisest teate saamist. Selle punkti kohaldamisel kavatsevad pooled vajaduse korral konkreetsete juhtudel omavahel nõu pidada. Eesti Vabariigi “endine kodanik” on vastastikuse mõistmise memorandumi tähenduses isik, keda Eesti on tunnistanud Eesti kodanikuna ja keda ei ole kodanikuna tunnistanud ükski teine riik ning kes on muutunud kodakondsuseta isikuks Eesti Vabariigi kodakondsuse kaotamise tagajärjel.

b. Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium kavatseb Eesti Vabariigi Siseministeeriumile edastada repatrieeritava isiku kohta vastavat teavet, kaasa arvatud teavet tema identiteedi ja väljasaatmise põhjuste kohta seadusega ettenähtud ulatuses niipea, kui see on väljasaatmismenetluse käivitamise järel õiguslikult võimalik.

c. Eesti Vabariigi Siseministeerium kavatseb isiku tõendada ning kinnitada tema kodakondsusesse kuulumist 21 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium on edastanud väljasaadetava isiku tuvastamiseks vajalikud jaotises B.4.b nimetatud andmed.

5. Reisidokumentide täiustatud standardid

a. Siseministeerium kavatseb väljastada reisidokumente rangele auditeerimisele ja arvestusmehhanismidele alluva keskasutuse kaudu. Siseministeerium kavatseb ilma põhjendamatute viivitusteta teavitada Sisejulgeolekuministeeriumi kõigist selliste auditite tulemustest, mis viitavad sellele, et esineb või võib esineda oht reisidokumentide või selliste dokumentide väljastamise turvalisusele. Pooled kavatsevad kaitsta selliste auditite tulemusena saadud teavet igasuguse lubamatu avalikustamise eest.

b. Eesti Vabariigi Siseministeerium kavatseb koostöös teiste Eesti Vabariigi pädevate asutustega jätkuvalt väljastada reisidokumente, millised vastavad ICAO nõuetele.

c. Eesti Vabariigi Siseministeerium kavatseb koostöös teiste Eesti Vabariigi pädevate asutustega jätkuvalt väljastada reisidokumente, millel on valmistamise käigus kinnitatud, ainulaadne, kordumatu identifitseerimisnumber.

d. Eesti Vabariigi Siseministeerium mõistab, et juhul, kui Eesti võetakse VWP nimekirja, võivad VWP alusel Ameerika Ühendriikidesse reisida vaid need Eesti kodanikud, kellel on elektrooniline pass (st masinloetav pass digitaalse foto ja elektrooniliselt loetava kiibiga, millel sisalduvad selle reisidokumendi andmed).

6. Lennujaamaturvalisus

Pooled kavatsevad teha koostööd oma valitsuste asjaomaste pädevate asutustega tagamaks, et lennujaamade turvastandardid ning lennuettevõtete turvategevus kahe riigi lennujaamade vahel on kooskõlas Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitud õhutranspordilepinguga, mis allkirjastati Brüsselis 25. aprillil 2007 ning Washingtonis 30. aprillil 2007.

7. Õhuturbetöötajad

Siseministeerium kavatseb välja töötada ja ellu rakendada poolte poolt heakskiidetud standarditega õhuturbetöötajate programmi. Siseministeerium kavatseb lubada Eesti Vabariiki suunduvate, sealt lahkuvate või sellest ülelennul olevate Ameerika Ühendriikide lennukite pardal viibivail Ameerika Ühendriikide föderaalsetel õhuturbetöötajatel kanda ja kasutada lubatud relvi.

C. JÕUSTUMINE

Eespool nimetatud sätted ja korraldused peegeldavad poolte parimaid kavatsusi. Miski selles vastastikuse mõistmise memorandumis ei ole mõeldud olema pooltele õiguslikult siduv riigisisese või rahvusvahelise õiguse kohaselt. See vastastikuse mõistmise memorandum ei loo poolte vahel ega kolmandatele isikutele mingit materiaalset ega menetluslikku, seaduse alusel või muul viisil rakendatavat õigust ega kasu poolte, nende kõrgemalseisvate asutuste, Ameerika Ühendriikide, Eesti Vabariigi ega nendega seotud vastutavate isikute, töötajate, esindajate või muude seotud isikute suhtes.

Midagi selles vastastikuse mõistmise memorandumis ei saa tõlgendada selliselt, et see mõjutab pooltele Eesti Vabariigi ning Ameerika Ühendriikide seaduste ja õigusaktidega või osaluse kaudu rahvusvahelises lepingus antud õigusi ja kohustusi, kaasa arvatud Eesti Vabariigi kohustusi, mis tulenevad tema kuulumisest Euroopa Liitu.

Alla kirjutatud 12. märtsil 2008 Tallinnas.

Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium Eesti Vabariigi Siseministeerium