Konföderatsioonileping (1777)

Meie, allakirjutanud, oma osariikide delegaadid, pöördume tervitustega kõikide poole, kellele käesolev dokument on mõeldud.

New Hampshire'i, Massachusetts-bay, Rhode Islandi, Connecticuti, New Yorgi, New Jersey, Pennsylvania, Delaware'i, Marylandi, Virginia, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina ja Georgia osariikide vaheline konföderatsioon ja igavene liit.

I
Konföderatsiooni nimeks saab

“Ameerika Ühendriigid”.

II
Iga osariik säilitab oma suveräänsuse, vabaduse ja sõltumatuse ning kogu võimu, voliala ja kõik õigused, mida ei ole käesoleva konföderatsioonilepinguga Ameerika Ühendriikide Kongressile selgesõnaliselt delegeeritud.

III
Käesolevaga sõlmib iga eelnimetatud osariik teistega kindla sõpruse liidu oma ühise kaitse, vabaduse kindlustamise ning vastastikuse ja üldise heaolu eesmärgil, kohustudes aitama teisi kõikide jõudude või rünnakute vastu, mis on suunatud nende kõigi või mõne üksiku vastu usu, suveräänsuse, kaubanduse või mõne muu põhjuse pärast.

IV
Et saavutada ja põlistada paremini vastastikune sõprus ja liidu erinevate osariikide inimeste vaheline suhtlemine, on osariikide kõikidel vabadel elanikel peale kehvikute, kodutute ja kohtumõistmise eest põgenevate isikute õigus kõigi teiste osariikide vabade kodanike privileegidele ja immuniteetidele. Iga osariigi inimestel on vaba sissepääs teistesse osariikidesse ja väljapääs nendest ning nende suhtes kehtivad seal kõik kaubanduse ja äriga seotud privileegid, nende suhtes kohaldatakse samasuguseid tollimakse, maksusid ja piiranguid nagu vastava riigi elanike suhtes tingimusel, et piirangud ei laiene sellise määrani, et need takistavad ühte osariiki sisse toodud vara viimist teise osariiki, mille elanik selle omanik on. Samuti kehtib tingimus, et mitte ükski osariik ei kehtesta Ameerika Ühendriikide vara suhtes maksusid, tollimaksusid ega piiranguid.

Kui isik on mõnes osariigis süüdi riigireetmises, roimas või muus raskes väärteos või talle on esitatud vastav süüdistus ning ta leitakse mõnes Ameerika Ühendriikide osariigis, antakse ta üle selle osariigi kuberneri või täidesaatva võimu esindaja nõudmisel, kust ta põgenes, et viia ta osariiki, mille volialasse tema väärtegu kuulub.

Iga osariik suhtub kõikide teiste osariikide dokumentidesse, seadustesse ning kohtute ja rahukohtute menetlustesse täie usu ja austusega.

V
Et kaitsta Ameerika Ühendriikide üldisi huve sobivaimal viisil, määrab iga osariigi seadusandlik kogu ettenähtud korras aastaks ajaks ametisse delegaadid, kes kogunevad kongressis igal aastal novembri esimesel esmaspäeval. Igale osariigile jäetakse õigus kutsuda aasta jooksul mõni oma delegaatidest tagasi ja saata tema asemel ülejäänud ametiajaks kongressi teine delegaat.

Igat osariiki esindavad kongressis kaks kuni seitse liiget, kusjuures delegaadid valitakse kõige rohkem kolmeks aastaks kongressi ükskõik millise kuueaastase ametiaja jooksul. Delegaat ei või oma ametiajal töötada üheski Ameerika Ühendriikide ametiasutuses, mille eest tema või keegi teine tema eest saab palka, tasu või ükskõik millist rahalist hüvitist.

Igal osariigil on oma delegaadid, kes esindavad neid osariikide kogunemisel ja osariikide komisjonis.

Ameerika Ühendriikide Kongressis on igal osariigil tähtsate küsimuste otsustamisel üks hääl.

Üheski kohtus ega kongressivälises kohas ei rikuta ega seata kahtluse alla sõnavabadust ja vabadust väidelda. Kõigil kongressi liikmetel on kongressi minnes ja sealt tulles ning istungjärgul osalemise ajal saadikupuutumatus, välja arvatud riigireetmise, kriminaalkuriteo kordasaatmise ja rahurikkumise korral.

VI
Mitte ükski osariik ei saada ilma Ameerika Ühendriikide Kongressi nõusolekuta ühtegi riiki oma saadikut ega võta vastu ühegi riigi saadikut, ei astu nõupidamistesse, ei sõlmi kokkuleppeid, alliansse ega lepinguid ühegi kuninga, vürsti ega riigiga. Ükski Ameerika Ühendriigi ega selle osariigi mis tahes valitsusasutuses mõjuvõimsal ametikohal olev isik ei tohi vastu võtta ühtegi kingitust, rahalist tasu, ametikohta ega tiitlit üheltki kuningalt, vürstilt ega välisriigilt. Ameerika Ühendriikide Kongress ega osariikide kongressid ei anna aadlitiitleid.

Kaks või enam osariiki ei tohi sõlmida ühtegi omavahelist lepingut ega luua konföderatsiooni või allianssi ilma Ameerika Ühendriikide Kongressi nõusolekuta, sealjuures tuleb täpsustada, miks osariigid soovivad seda teha ja kui kaua ülalnimetatud leping või liit kestab.

Kõik osariigid peavad järgima kongressi poolt Prantsusmaa ja Hispaaniaga sõlmida kavatsetavaid lepinguid ega tohi kehtestada lõivusid või tollimakse, mis on vastuolus Ameerika Ühendriikide Kongressi poolt mõne kuninga, vürsti või riigiga juba sõlmitud lepingutega.

Osariigil võib rahuajal olla vaid selline arv sõjalaevu, mida Ameerika Ühendriikide Kongress peab vajalikuks selle osariigi või selle kaubanduse kaitsmiseks. Samuti võib osariigil olla rahuajal vaid selline arv kaitseüksusi, mida Ameerika Ühendriikide Kongress peab vajalikuks, et mehitada osariigi kaitsmiseks vajalikke garnisone. Igal osariigil peab olema hästi reguleeritud ja distsiplineeritud vabatahtlikest koosnev üksus, mis on piisaval määral relvastatud ja varustatud, samuti peab ta tagama piisavas koguses kasutusvalmis välisuurtükkide, telkide, relvade, laskemoona ja laagrivarustuse olemasolu riigi ladudes.

Mitte ükski osariik ei või astuda ilma Ameerika Ühendriikide Kongressi nõusolekuta sõjategevusse, välja arvatud juhul, kui sellesse osariiki on sisse tunginud vaenlane või kui on saadud teavet selle kohta, et indiaanlaste rühmad on otsustanud seda osariiki rünnata ning oht on nii ähvardavalt lähedal, et ei võimalda viivitada kuni ajani, mil Ameerika Ühendriikide Kongressiga oleks võimalik nõu pidada. Samuti ei või ükski osariik anda sõjalaevadele ülesandeid ega kaaperduskirju, välja arvatud juhul, kui Ameerika Ühendriikide Kongress on kuulutanud sõja, kuid siis võib seda teha ainult selle kuningriigi või riigi ning selle alamate suhtes, kelle vastu on sõda kuulutatud, ning Ameerika Ühendriikide Kongressi kehtestatud määruste alusel, kui just osariiki pole vallutanud piraadid - sellisel juhul võib sõjalaevu selleks otstarbeks kohandada ning kasutada neid kuni ajani, mil oht on möödas või kuni Ameerika Ühendriikide Kongress otsustab teisiti.

VII
Kui mõni osariik värbab ühise kaitse eesmärgil maaväelasi, määrab kõik koloneli auastmega või sellest allpool olevad ohvitserid ametisse selle osariigi seadusandlik kogu, kes neid vägesid värbab, või tehakse seda viisil, nagu vastav osariik on selle ette näinud. Kõikidele vabadele ametikohtadele määrab ohvitserid ja kolonelid see osariik, kes algselt need ametikohad täitis.

VIII
Kõik sõjaga seotud kulud ning muud kulud, mis kantakse ühise kaitse või üldise heaolu eest ning mille on heaks kiitnud Ameerika Ühendriikide Kongress, kaetakse ühisest rahakassast, mida täidavad kõik osariigid proportsionaalselt oma territooriumile, mis on antud või välja mõõdetud vastava osariigi kodanike jaoks. Ameerika Ühendriikide Kongress määrab kindlaks ja teatab, kuidas sellist maad, sellel olevaid hooneid ja seal tehtud parendusi arvestatakse.

Ülalnimetatud osa tasumiseks vajalikud maksud kehtestatakse ja neid kogutakse osariikide seadusandlike kogude poolt ja nende juhtimisel Ameerika Ühendriikide Kongressis kokkulepitud aja jooksul.

IX
Välja arvatud kuuendas peatükis nimetatud juhtudel, on Ameerika Ühendriikide Kongressil rahu- või sõjaajal ainu- ja eriõigus ning võim: otsustada, kas saata saadikuid ja võtta neid vastu; sõlmida lepinguid ja liite (sealjuures ei ole lubatud sõlmida kaubanduslepinguid, millega keelatakse mõne osariigi seadusandlikul võimul kehtestada võõrastele samasuguseid lõivusid ja tollimaksusid, mis kehtivad oma kodanike jaoks, või millega keelustatakse mingite kaubaliikide või tarbekaupade eksport või import); kehtestada eeskirjad, mille alusel saab langetada kohtuotsuseid selle kohta, kas maal või merel toimunud vangistamised on seaduslikud ja millisel viisil jagatakse või eraldatakse Ameerika Ühendriikide teenistuses olevate maa- või merevägede poolt vaenlaselt võetud saak; anda rahuajal välja kaaperduskirju; nimetada kohtud, kes juhivad piraatluse ja muude merel toime pandud kuritegudega seotud menetlusi, ning kohtud, kes teevad lõpliku otsuse edasikaebamise kohta kõikide vangistusjuhtumite korral (sealjuures ei või määrata kohtunikuks kongressi liikmeid).

Ameerika Ühendriikide Kongress on viimane instants, mille poole saab pöörduda kahe või enama osariigi praeguste või tulevaste vaidluste ja erimeelsustega piiride, õigusemõistmise või muu küsimuse pärast. Seda õigust teostatakse alati allkirjeldatud viisil. Ühe vaidluses osaleva osariigi seadusandlik või täidesaatev võimuorgan või selle seaduslik esindaja esitab kongressile avalduse, milles märgib ära kõnealuse küsimuse ja palub selle ärakuulamist. Seejärel esitatakse kongressi korraldusega sellekohane teade vaidlusküsimuse teiseks osapooleks oleva osariigi seadusandlikule või täidesaatvale ametiasutusele ning määratakse päev, millal osapooled ilmuvad kohale oma seaduslike esindajate näol, kes peavad ühisel kokkuleppel ametisse määrama volinikud või kohtunikud, et moodustada kohus kõnealuse küsimuse ärakuulamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks. Kui osapooled ei suuda selles kokku leppida, nimetab kongress igast osariigist kolm isikut, ning kumbki osapool kriipsutab nendest isikutest koosnevast nimekirjast kordamööda (alustades kaebuse esitajast) nimesid maha, kuni nimekirja jääb alles 13 nime; nende 13 hulgast leitakse liisu tõmbamise teel seitse kuni üheksa nime (vastavalt sellele, kuidas kongress ette näeb); valitud isikud või mis tahes viis isikut nendest saavad volinikeks või kohtunikeks, kes kuulavad ära vaidlusküsimuse ja võtavad lõpuks vastu otsuse, mille aluseks on vaidluse põhjust ärakuulavate kohtunike enamuse arvamus. Kui emb-kumb osapool jätab kokkulepitud päeval kohale ilmumata, ilma et põhjendaks seda kongressi arvates piisavalt, või kui emb-kumb kohalviibiv osapool keeldub valikut tegemast, määrab kongress igast osariigist kolm isikut. Kongressi sekretär asendab puuduvat või hääletamast keelduvat osapoolt ning eelkirjeldatud viisil ametisse määratud kohtu langetatud otsus ja karistus on lõplik ning määrav. Isegi kui üks osapooltest ei allu sellise kohtu otsusele või keeldub kohale ilmumast ning kaitsmast oma väiteid või põhjendusi, kuulutab kohus ikkagi oma karistuse või otsuse välja ja see on samamoodi lõplik ja määrav. Otsuse, karistuse ja menetlusega seotud dokumendid edastatakse kongressile ning talletatakse koos teiste kongressi õigusaktidega osapoolte kaitstuse tagamiseks. Iga komisjoni liige peab enne otsuse langetamist andma vande, mille võtab temalt selle osariigi ülemkohtunik või kõrgem kohtunik, kus küsimus läbi vaadatakse. Vande kohaselt “kuulab ta kõnealuse küsimuse tõe huvides korrektselt ära ja langetab otsuse oma parema äranägemise kohaselt, ilma et eelistaks kumbagi osapoolt, tunneks kellegi suhtes poolehoidu ja loodaks saada mingit tasu”. Samuti on tingimuseks, et mitte üheltki osariigilt ei võeta ära tema territooriumi Ameerika Ühendriikide kasuks.

Kui küsimus puudutab maad, mis on kahe või enama osapoole omandis ja selline omand on kooskõlas vastava osariigi seadustega, kuid seaduse kohaselt oli ühel osariigil sellele maaomandile õigus varem, tehakse emma-kumma osapoole poolt Ameerika Ühendriikide Kongressile esitatud palve korral lõplik otsus võimalikult samal viisil kui eelpoolt kirjeldatud, austades erinevate osariikide vahelist territoriaalset voliala.

Ameerika Ühendriikide Kongressil on samuti ainu- ning eriõigus ja võim: reglementeerida oma ametiasutuse või vastava osariigi ametiasutuse kaudu müntide proovi ja väärtust; kehtestada kaalude ja mõõtude standardid Ameerika Ühendriikides; reguleerida kaubandust ja korraldada asjaajamist indiaanlastega, kes ei ole ühegi osariigi liikmed, tingimusel, et sellega ei eirata ega rikuta ühegi osariigi seaduslikke õigusi; luua postiasutusi ja reguleerida nende tööd erinevates Ameerika Ühendriikide osariikides (sealjuures võib osariikide vahel liikuvate dokumentide eest nõuda postimaksu, mis on vajalik postiasutuse kulude katmiseks); määrata ametisse kõik Ameerika Ühendriikide teenistuses olevad maavägede ohvitserid, välja arvatud rügemendiohvitserid; määrata ametisse Ameerika Ühendriikide teenistuses olevad mereväeohvitserid ja käsundada kõiki ohvitsere teenistusse; kehtestada eeskirjad maa- ja merevägede juhtimiseks, nende tegevuse reguleerimiseks ning operatsioonide juhtimiseks.

Ameerika Ühendriikide Kongressil on võim: määrata ametisse osariikide komisjon, kuhu kuulub igast osariigist üks delegaat ning kes peab istungeid siis, kui kongressi istungites on vaheaeg; määrata ametisse muid selliseid komisjone ja tsiviilametnikke, mille olemasolu on vajalik Ameerika Ühendriikide üldise tegevuse juhtimiseks kongressi kaudu; määrata üks kongressi liige kongressi esimeheks (sealjuures ei saa ükski isik olla esimehe ametikohal rohkem kui ühe aasta kongressi ükskõik millise kolme aasta pikkuse ametiaja jooksul); määrata rahasummad, mida tuleb koguda Ameerika Ühendriikide jaoks ja riigi kulude katmiseks; laenata raha, anda välja pangatähti Ameerika Ühendriikide nimel (sealjuures tuleb kord poole aasta jooksul edastada osariikidele ülevaade laenatud või välja antud rahasummade kohta); luua merevägi ja varustada seda; leppida kokku maavägede suuruses ning esitada igale osariigile tema kvoodi alusel nõue saata maaväkke selline arv mehi, mis on proportsionaalne selles osariigis elavate valgete kodanike arvuga; need nõuded on siduvad ning nende esitamise järel määrab iga osariigi seadusandlik kogu ametisse rügemendiohvitserid, värbab mehed, annab neile vormiriietuse, relvad ja vajaliku varustuse Ameerika Ühendriikide kulul. Sellise riietuse, relvastuse ja varustusega ohvitserid ja sõdurid suunduvad Ameerika Ühendriikide Kongressi poolt määratud aja jooksul kindlaksmääratud kohta. Kuid kui Ameerika Ühendriikide Kongress leiab pärast olukorra kaalumist, et mõni osariik ei pea mehi värbama või võib seda teha väiksemal hulgal kui kvoodiga sätestatud, värvatakse see väiksem hulk mehi, määratakse nende jaoks ohvitserid, antakse riided, relvad ja varustus samal viisil kui igale osariigile kvoodiga ettenähtud arvu puhul, välja arvatud juhul, kui selle osariigi seadusandlik kogu otsustab, et sellist hulka inimesi ei ole võimalik samal viisil ohutult väiksemateks gruppideks hajutada. Sellisel juhul värvatakse, riietatakse, relvastatakse, varustatakse ja kindlustatakse ohvitseridega nii palju sõdureid kui osariigi ohutuse seisukohalt võimalik. Sellise riietuse, relvastuse ja varustusega ohvitserid ja sõdurid suunduvad Ameerika Ühendriikide Kongressi poolt määratud aja jooksul kindlaksmääratud kohta.

Ameerika Ühendriikide Kongress ei või astuda rahuajal kunagi lahingutegevusse ega anda välja kaaperduskirju, sõlmida lepinguid ega alliansse, müntida raha ega reguleerida selle väärtust, määrata summasid ja kulutusi, mis on vajalikud Ameerika Ühendriikide ja selle osariikide kaitsmiseks ja heaolu tagamiseks; samuti ei või ta eraldada raha, leppida kokku ehitatavate või ostetavate sõjalaevade arvus ega värvatava maa- või mereväe suuruses, määrata ametisse maa- või mereväe ülemjuhatajat, kui üheksa osariiki ei ole sellega nõus. Lisaks ei või kongress otsustada ühtegi muud küsimust peale igapäevatöö katkestamise, välja arvatud siis, kui ta otsustab seda häälteenamusega teha.

Ameerika Ühendriikide Kongressil on õigus katkestada istung aasta jooksul ükskõik mis ajal ja viia see ükskõik kuhu Ameerika Ühendriikides üle selliselt, et katkestamise periood ei kestaks kauem kui kuus kuud. Kongress avaldab iga kuu oma päeviku, kus on kirjas tema toimingud, välja arvatud osad, mis on seotud lepingute, alliansside või sõjaliste operatsioonidega, mis kongressi otsuse kohaselt vajavad salastatust. Päevikusse märgitakse iga osariigi poolt- ja vastuhääled kõikides küsimustes. Osariikide delegaatide soovil ja taotlusel antakse neile päeviku koopia (välja arvatud eelnimetatud osad), et nad saaksid esitada selle oma osariigi seadusandlikule kojale.

X
Osariikide komisjonil või mis tahes üheksal osariigil on võim teostada Ameerika Ühendriikide Kongressi istungite vaheajal õigusi, mida kongress peab aeg-ajalt otstarbekaks anda, kui sellega on nõus vähemalt üheksa osariiki. Komisjonile ei anta võimu, mille rakendamiseks on konföderatsioonilepingu alusel vajalik Ameerika Ühendriikide Kongressi kuuluva üheksa osariigi poolthääled.

XI
Kui Kanada avaldab soovi liituda konföderatsiooniga ja ühineb Ameerika Ühendriikide meetmetega, siis võetakse ta sellesse liitu vastu ning tal on õigus kõigile konföderatsiooni liikme eelistele. Liitu ei võeta vastu ühtegi teist kolooniat enne, kui sellega on nõus vähemalt üheksa osariiki.

XII
Kõiki väljastatud krediitkirju, laenatud raha ja võlgu, mille võtjaks on kongress või mis on võetud kongressi volituste alusel enne Ameerika Ühendriikide loomist vastavalt praegusele konföderatsioonilepingule, peetakse ja loetakse Ameerika Ühendriikide poolt maksmisele kuuluvaks rahaliseks kulutuseks, mille tasumise tõotusega on Ameerika Ühendriigid ja tema rahvas end pühalikult sidunud.

XIII
Kõik osariigid järgivad Ameerika Ühendriikide Kongressi otsuseid kõikides punktides, mis kerkivad nende ette käesolevasse konföderatsiooni astumisel. Kõik osariigid järgivad pühalt konföderatsioonilepingut ning nendevaheline liit on igavene. Ükski osariik ei tohi muuta konföderatsioonilepingut pärast selle sõlmimist, välja arvatud juhul, kui sellega on nõus Ameerika Ühendriikide Kongress ning selle muudatuse kinnitab seejärel iga osariigi seadusandlik kogu.

Maailma ülimale valitsejale on olnud meelepärane sütitada meie poolt kongressis esindatavates seadusandlikes kogudes soov heaks kiita ja ratifitseerida konföderatsioonileping ja igavene liit. Meie, allakirjutanud delegaadid, esindades oma valijaskonda ja nende huvisid, ratifitseerime meile sel eesmärgil antud võimu ja volituste alusel konföderatsioonilepingu ja kõik selle sätetes sisalduva ning kinnitame igavest liitu. Me anname oma valijate nimel pühaliku tõotuse ja lubaduse, et nad järgivad Ameerika Ühendriikide Kongressi otsuseid kõikides punktides, mis kerkivad nende ette nimetatud konföderatsiooni astudes. Lubame, et osariigid, mida me esindame, järgivad pühalt konföderatsioonilepingut ning et liit on igavene.

Selle tõestamiseks oleme kongressis andnud oma käega allkirjad. Philadelphia linnas, Philadelphia osariigis 9. juulil meie Issanda aastal 1778 ja Ameerika iseseisvuse kolmandal aastal.

Kongress andis oma nõusoleku 15. novembril 1777. Jõustub pärast ratifitseerimist Marylandi osariigi poolt 1. märtsil 1781.