Iseseisvuspäev 2004

Härra peaminister, lugupeetud ministrid, sõbrad ja kolleegid diplomaatilisest korpusest, kallid külalised ja kaasmaalased – tere tulemast Ameerika Ühendriikide 228. Iseseisvuspäeva pidustustele.Täna on kolmas ja ühtlasi ka viimane kord, mil ma neid pidustusi siin Eestis võõrustan.

Selle aja jooksul on nii Eesti riik kui ka Eesti ja minu kodumaa vahelised suhted palju edasi arenenud. Mul on olnud au olla tunnistajaks ajaloo positiivsetele muutustele. Tunnustus selle eest kuulub nii riigijuhtidele kui ka kõigile teistele eestlastele, kes viimase viieteistkümne aasta jooksul on suunanud selle taassünni läbi teinud riigi kurssi. Mul on olnud hea meel teiega koos selles osaleda. Oleme tunnistajaks olnud ka meie riikidevahelise partnerluse õitsengule. Kui ma saabusin Eestisse, hõlmas suur osa saatkonna tööst abi osutamine oma võimeid arendavale rahvale, eesmärgiga ühineda läänemaailmaga.

Täna oleme partnerid, kes teevad ühiselt tööd lääne ühiskonna ees seisvate võtmeküsimuste lahendamiseks, ning Eesti on pigem abi andja kui saaja. Meie suhe on maailmas väga ainulaadne.Meid ühendab erakordne ajalooline taust – me teeme üksteise jaoks seda, mis on õige, sest teisiti ei ole võimalik.Ameerika Ühendriigid keeldusid tunnustamast Nõukogude Liidu aastakümnete pikkust ebaseaduslikku okupatsiooni Eestis.Ameerika Ühendriikidele kui suurriigile oleks olnud lihtsam selle okupatsiooniga leppida.Kindlasti oli meie poliitika paljude jaoks naiivne ja “ideoloogiline”.

Hiljem leidus kogu maailmas palju arukaid inimesi, kes väitsid, et me ei tohiks ohverdada oma tähtsamaid huvisid Euroopas selle nimel, et toetada Balti riikide püüdlusi saada selle mandri suurte poliitiliste ning julgeolekuorganisatsioonide täisliikmeks.Mõlemal juhul loobusid Ameerika mõlema poliitilise partei juhid neid soovitusi järgimast sel lihtsal põhjusel, et me teadsime, et Eesti toetamine on õige samm.Viimasel ajal on olukord muutunud.Viimased kaks aastat on minu kodumaale olnud väga rasked.

Me seisame silmitsi vaenlasega, kelle julmus on enneolematu ning kelle loomust me ikka veel täielikult ei mõista.Siinviibijatele ei tule üllatusena, kui ütlen, et mitte kõik meie sammud selle vaenlase vastu võitlemisel ei ole olnud hästi läbimõeldud. Sellisel ebakindlal ajal meiega jäämine on tähendanud kriitika ja ohtudega silmitsi seismist. Ma ei suuda meenutada ühtki teist riiki, kes oleks meiega jaganud raskeid hetki nii vapralt ja solidaarselt nagu Eesti. Me teadvustame, et sellel on olnud kõrge hind, sealhulgas elu hind, mida ühel noorel eesti mehel tuli Iraagis maksta. Sõprust on kerge kinnitada, kui olukord on turvaline ja kõik läheb hästi.Tõeline sõprus avaldub aga rasketel hetkedel. Pole mingit kahtlust, et Ameerika Ühendriigid on Eesti näol leidnud endale sõbra.

Ma sooviksin öelda paar sõna oma kaasmaalastele, eelkõige neile, kes on koos minuga saatkonnas töötanud. Meie teenistuse eripära arvestades esindan ma siin tõenäoliselt viimane kord oma riiki väljaspool kodumaad. Seistes meie eesti sõprade ees, tahan ma teid kõiki tänada selle eest, et olete minu välisteenistuse viimase peatuse aidanud kõige edukamaks teha. Ma lahkun Eestist teadmisega, et meie töös siin ei ole midagi vajaka.

Teil lasub praegu aga siiski raske vastutusekoorem. Meie maine on maailmas tugevasti kannatada saanud. Küsimärgi alla seatakse meie väärtushinnangud, meie motiivid ja isegi meie kompetentsus. Ärgu lasku mitte keegi sellest pead norgu. Meie kodumaa on mänginud olulist rolli inimväärikuse levitamisel kogu maailmas. See on saanud võimalikuks tänu teie ja teie eelkäijate tegevusele. Neid on volitanud inimesed, kes usuvad siiralt sõnadesse ja põhimõtetesse, millest on kantud meie iseseisvusdeklaratsioon – sõnadesse, mis pandi kirja siis, kui ameeriklased kannatasid sõjalise okupatsiooni ning omavolilise kohtlemise all.Teie kaasmaalased ootavad teilt, et oleksite nende põhimõtete väärilised. Meie töös väljaspool kodumaad on Ameerika väärtushinnangutel olnud suurem jõud kui ühelgi armeel.

Ajalugu on näidanud, et aeg-ajalt on meie hirmud domineerinud meie lootuste üle. Hirm varjutab vaatevälja ning võib kaasa tuua sammud, mis ei ole kooskõlas meie kui rahvuse kõige olulisemate põhimõtetega. Te olete näinud, kui kiiresti meie inimesed saavutatut kõrvale heidavad. Lootus on alati olnud meie parim nõuandja ning ma ärgitan teid valima tulevikus riigiteenistujatena lootuse, mitte hirmu tee. Kui te jääte truuks meie peamistele põhimõtetele, sõltumata sellest, kui populaarne on meie poliitika, läheb nii teil endil kui ka meie riigil hästi.

Ülesanne, mille sain, kui mind Eestisse Ameerika Ühendriikide saadikuks määrati, on nüüd täidetud.Nüüd on Leslie'l ja minul aeg lahkuda ning need, kes peale mind Ameerika Ühendriikide saatkonna teenistusse asuvad, teevad meie riikide ühistele saavutustele tuginedes tööd edasi. Minu suurt rõõmu Eesti edusammude üle ning Ameerika Ühendriikide rolli üle selles kahandab ainult kahetsus, et peame sellest suurepärasest paigast peagi lahkuma. Mu abikaasal ja minul on Eestist kaasa võtta palju ilusaid mälestusi ja ei mingit kahetsust, kui välja arvata tõik, et meie viibimine teie hulgas jäi liiga lühikeseks.Me jääme teist kõigist puudust tundma.

Hüvastijätu kurbust ei leevenda selle kestvus. Meie Leslie'ga soovime teile kõige paremat.