Aruanne inimkaubitsemise kohta aastal 2007

EESTI (Tasand 2)*

Eesti on seksuaalse ekspluateerimise ja sunnitöö eesmärgil kaubeldavate meeste ja naiste päritolu-, transiit- ja sihtriik. Eesti naisi ja tüdrukuid müüakse seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil Rootsi, Soome, Norrasse, Taani, Ühendkuningriiki, Hispaaniasse, Belgiasse, Saksamaale ja Hollandisse ning mehi ja naisi sunnitöö eesmärgil Eestist Ühendkuningriiki. Eestis ei täideta veel täielikult inimkaubanduse likvideerimise miinimumstandardeid, ent selles suunas tehakse siiski märkimisväärseid jõupingutusi. Olgugi et inimkaubandusega seotud juurdluste, kohtu alla andmiste ja süüdimõistvate kohtuotsuste arv 2006. aastal vähenes, näitas Eesti siiski jätkuvalt poliitilist tahet võidelda inimkaubanduse vastu, viies ellu oma riiklikku tegevuskava ja suurendades oma inimkaubanduse vastase võitluse jaoks määratud eelarvet 14 000 dollarilt 96 000 dollarini. Valdav osa sellest rahast eraldati ohvrite abistamiseks ja inimkaubanduse ennetuskavade teokstegemiseks. Eesti peaks tõhustama inimkaubanduse vastast õiguskaitsetegevust ning jätkuvalt parandama koostööd vastavate piirkondlike asutustega, et teha kindlaks ohvrite isikud ja toimetada nad tagasi kodumaale. Samuti tuleks kaaluda sellise inimkaubandust käsitleva seaduse koostamist, mis hõlmaks laiemat inimkaubanduse mõistet ja oleks kooskõlas ÜRO 2000. aasta inimkaubanduse protokolliga.

Kohtulikule vastutusele võtmine

Eesti õigusaktide järgi ei ole kõik inimkaubanduse vormid keelatud, küll aga keelatakse karistusseadustikuga orjastamine, isikuvabadust piiravasse riiki toimetamine, prostitutsiooni vahendamine ja mitmed teised inimkaubandusega seotud kuriteod. Nimetatud tegude eest karistatakse 5–15-aastase vangistusega ning see karistus on võrdne teiste selliste raskete kuritegude nagu seksuaalse kuritarvitamise puhul kohaldatavate karistustega. 2006. aastal viis politsei läbi kolm inimkaubandust käsitlevat juurdlust. Vaatlusalusel perioodil anti kohtu alla üks kinnitust leidnud inimkaubanduse juhtum ning üks inimkaubitseja mõisteti süüdi alaealiste prostitutsioonile kaasaaitamises. Nimetatud isikule määrati kuue kuu pikkune vangistus. Konkreetselt inimkaubandust käsitleva seaduse puudumisest tulenevalt oli Eesti puhul siiski keeruline täpselt kindlaks määrata riigi tasandil inimkaubanduse vastu võitlemiseks tehtud jõupingutusi. Näiteks tuvastasid teised riigid 2006. aastal 49 eestlasest inimkaubanduse ohvrit. Olgugi et Eesti tunnistas kõiki neid inimkaubanduse ohvritena, kajastus riiklikus statistikas inimkaubanduse ohvritena neist vaid viis.

Kaitse

Kuigi Eesti parandas märgatavalt oma tegevust ohvrite abistamisel, ei saanud vaatlusalusel perioodil mitte ükski ohver riiklikku toetust. Kooskõlas 2006. aasta riikliku tegevuskavaga süstematiseeris Eesti oma abiteenuseid ning suurendas vabaühenduste ja riiklike ohvriabiteenistuste vahelist koostööd. Vaadeldaval vahemikul koolitasid riiklikud sotsiaal- ja ohvriabitöötajad õiguskaitseorganite personali ohvrite isiku kindlakstegemise ja spetsialisti poole suunamise vallas. Eesti ametivõimud ei karista ohvreid ebaseaduslike tegude sooritamise eest, kui need on otseselt tingitud sellest, et nad olid inimkaubanduse ohvrid. Riigis julgustatakse inimkaubanduse ohvreid osalema inimkaubandust käsitlevates juurdlustes ja hagides. 2006. aastal muutis Eesti oma õigusakte selliselt, et võimaldada inimkaubanduse ohvritel saada ajutine elamisluba nende juhtumit puudutava kriminaaljuurdluse ja kohtuprotsessi ajal.

Ennetamine

Vaatlusalusel perioodil jätkati riigis inimkaubitsemise ennetamiseks tehtavate jõupingutuste tõhustamist. Oktoobris rahastati Eesti ainsa vabaühenduse poolt loodud inimkaubitsemisalase abitelefoni tööd. Valitsus plaanis rahastamist alustada 2007. aasta jaanuaris, kuid asus abi andma varem, sest abitelefoni tegevuseks mõeldud rahalised vahendid lõppesid 2006. aasta lõpus. Sotsiaalministeerium korraldas 19 loengut eesmärgiga teavitada avalikkust ja valitsusametnikke inimkaubandusega seotud tegelikkusest. Kokku osales nendel loengutel üle 800 inimese, nende hulgas oli keskkooliõpilasi ja üliõpilasi, konsulaartöötajaid, välismaal teenivaid Eesti sõdureid, sotsiaaltöötajaid, politseitöötajaid, naisorganisatsioonide liikmeid, prokuröre ja kohtunikke. Kokku kulutas sotsiaalministeerium 2006. aastal teadlikkuse suurendamise ja ohvrite tuvastamise koolitustele 25 000 dollarit.

---