Aruanne inimkaubitsemise kohta aastal 2006

EESTI (Tasand 2)*

Eesti on seksuaalse ärakasutamise eesmärgil kaubeldavate naiste ja laste päritolu-, transiit- ja sihtriik. Eesti naisi ja tüdrukuid müüakse Soome, Rootsi ja Norrasse ning vähemal määral muudesse ELi liikmesriikidesse. Venemaalt, Lätist ja Ukrainast pärit naised toimetatakse Eesti kaudu Põhjamaadesse, mõned ohvrid satuvad usutavasti ka Hiinasse. Samuti vahendatakse Venemaalt, Lätist ja Ukrainast pärit naisi peamiselt seksuaalse ärakasutamise eesmärgil Eestisse. Eestis ei täideta täielikult inimkaubanduse likvideerimise miinimumstandardeid, ent selles suunas tehakse siiski märkimisväärseid jõupingutusi. Eesti valitsus on aruandeperioodil ilmutanud selget poliitilist tahet tõhustada inimkaubanduse tõkestamisele suunatud jõupingutusi. 2006. aasta jaanuaris võttis valitsus vastu inimkaubanduse tõkestamise riikliku tegevuskava, milles määratletakse kõikide ministeeriumide ülesanded ja nähakse 2006. aastal inimkaubanduse tõkestamiseks valitsuse ja vabaühenduste poolt rakendatavate meetmete rahastamiseks ette 13 000 dollarit. Samuti nähakse selles kavas ette riikliku andmebaasi loomine, mis võimaldab saada usaldusväärset statistikat ja on valitsusele abiks inimkaubanduse küsimuse tõhusamal hindamisel. Vastavalt ELi õigusaktidele peaks valitsus muutma riiklikke õigusakte selliselt, et Eestis ebaseaduslikult viibivaid inimkaubanduse ohvreid ei käsitletaks enam ebaseaduslike sisserändajatena ja neile väljastataks ajutine elamisluba. Valitsus peaks laiendama teadlikkuse tõstmise kampaaniaid vastavalt nõudlusele, need kampaaniad peaksid olema suunatud välisturistidele.

Kohtulikule vastutusele võtmine

Ehkki Eestis puuduvad konkreetselt inimkaubandust käsitlevad õigusaktid, keelab karistusseadustik alaealiste prostitutsiooni ja seksuaalaktide eesmärgil orjastamise, röövimise, vahendamise, pakkumise ja kaasamise. Nimetatud tegude eest karistatakse 5–12-aastase vangistusega. Vastavaid õigusnorme on inimkaubitsejate kohtulikule vastutusele võtmiseks Eestis edukalt rakendatud. Samas märkis Rahvusvaheline Immigratsiooniorganisatsioon oma 2005. aasta aruandes, et kohtutel on pelgalt orjastamise tunnustel võrdlemisi keeruline kahtlusaluseid süüdi mõista, kuna raske on tõendada, et ohvril puudus võimalus seksuaalse ärakasutamise eest põgeneda või õiguskaitseorganitelt abi otsida. Kui 2004. aastal mõisteti Eestis inimkaubitsemise eest süüdi üheksa inimest, siis aastal 2005 oli selliste inimeste arv 22. Kahel juhtumil tugineti orjastamist käsitlevatele sätetele ja mõisteti süüdi seitse inimkaubitsejat. Lasteprostitutsiooni tunnuste alusel algatati viis kriminaalasja, mille tulemusena mõisteti süüdi 15 inimkaubitsejat, kellele määrati vangistus vahemikus kolm kuud kuni kaks aastat ja kolm kuud. Inimkaubanduse juhtumite uurimisel ja kahtlusaluste vastutusele võtmisel teeb Eesti koostööd oma naaberriikidega, Ameerika Ühendriikidega, Europoliga ja Interpoliga. 2006. aasta jaanuaris töötas justiitsministeerium välja kriminaalmenetlusregistri, mis annab ülevaate kõikidest inimkaubandusega seotud kuritegudest. Registri eesmärk on koondada kõik inimkaubandusega seotud juhtumid ja neid analüüsida ning abistada ametivõime inimkaubanduse tõkestamise tõhustamisel.

Kaitse

Eestis tehti jätkuvalt edusamme inimkaubanduse ohvrite abistamisel ja kaitsmisel. Ohvritele pakutakse meditsiinilist, psühholoogilist, õigus- ja politseialast ning sotsiaalabi. Sotsiaalministeerium tegi ohvritele abi osutamiseks tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja vabaühendustega. 2005. aastal koolitas ministeerium ohvrite abistamiseks 35 vabatahtlikku, kes tegutsevad 16 linnas üle Eesti. Vabatahtlikud teevad koostööd politseiga ja neile on eraldatud tööruumid politseijaoskondades, kus nad aitavad kaasa ohvrite kindlakstegemisele ja abistamisele. Ehkki konkreetselt inimkaubanduse ohvritele mõeldud varjupaigad puuduvad, on olemas kolm koduvägivalla ohvritele mõeldud varjupaika, kus antakse abi ka täiskasvanud ja alaealistele inimkaubanduse ohvritele. Valitsus jätkas tihedat koostööd ohvritele abi ja kaitset pakkuvate vabaühendustega ning eraldas Rahvusvahelisele Immigratsiooniorganisatsioonile mõningaid rahalisi vahendeid sotsiaaltöötajatele edastatava ohvriabi käsiraamatu koostamiseks.

Ennetamine

Valitsus tegeles aktiivselt inimkaubitsemise alase teadlikkuse tõstmisega riigiametnike seas ja riigiasutustes. Aruandeperioodil viidi inimkaubandust käsitlevad õppekavad sisse Politseikolledži, Piirivalvekolledži ja Sisekaitseakadeemia õppeprogrammidesse. Viidi läbi kaks politseikoolitust. Samuti viis valitsus koostöös vabaühendustega läbi õpetajatele, sotsiaaltöötajatele, koolipsühholoogidele, ohvriabispetsialistidele, nõustajatele ja politseiametnikele suunatud koolitused. 2005. aastal korraldati viis koolitust Balkanil, Afganistanis ja Iraagis teenivatele sõduritele, et aidata neil välisriikides teenides inimkaubandust paremini mõista ja ära tunda ning vastavate juhtumitega tegeleda.

* 2. tasand: riigid, mille valitsused ei vasta täielikult seaduse miinimumnõuetele, kuid mis püüavad end nende nõuetega vastavusse viia. (vt.: http://estonia.usembassy.gov/inimkaub_est.php)