Aruanne inimkaubitsemise kohta aastal 2003

EESTI (Tier 2)

Eesti on üks inimkaubanduse lähteriikidest. Eesti naised ja tütarlapsed satuvad seksuaalse ekspluateerimise ohvriks nii kodu- kui ka välismaal. Tavaliselt müüakse ohvrid Soome, Rootsi ja teistesse Põhjamaadesse, aga ka Saksamaale ja Itaaliasse. Samuti on märke riigisiseselt toimuvast prostitutsiooni eesmärgil kaubitsemisest – tavaliselt suunaga kirdes asuvast piiriregioonist pealinna. Riskirühmaks on inimkaubitsemise puhul töötud vene keelt kõnelevad põhi- või keskharidusega mittekodanikud.

Eesti riik ei vasta täielikult inimkaubitsemise likvideerimise miinimumstandarditele, ent selles suunas tehakse siiski märkimisväärseid jõupingutusi. Eelmisel aastal võttis valitsus vastu inimkaubitsemist tõkestavaid õigusakte ja osales piirkondlikes inimkaubitsemise vastu võitlemise koostööprojektides. Siiski olid kaitsealased pingutused suhteliselt loiud ja valitsus ei tegelenud mingite konkreetsete inimkaubitsemise tõkestamisele suunatud meetmega Eestis.

Tõkestamine

Eesti osales aktiivselt inimkaubitsemise tõkestamist puudutavates piirkondliku koostöö projektides, muu hulgas inimkaubitsemise vastu suunatud kampaanias, mille algatas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Sellegipoolest ei tunnistanud valitsus eelmisel aastal inimkaubitsemise probleemi tõsidust täies ulatuses ega eraldanud konkreetseid vahendeid tõkestusmeetmete rakendamiseks.

Kohtulikule vastutusele võtmine

Eesti valitsus võttis vastu karistusseadustiku uued täiendused, millega kehtestati inimkaubitsemise ja orjastamise eest maksimaalseks karistuseks 12-aastane vanglakaristus. Uue õigusakti alusel arreteeriti kaheksa inimest ja uuriti veel 12 juhtumit, ent kohtulikule vastutusele kedagi ei võetud. Politsei ja valitsuse esindajad osalevad valitsusväliste organisatsioonide poolt sponsoreeritavatel koolituskursustel. Inimkaubitsemisega seotud teemad moodustavad ühe osa politsei- ja piirivalvekoolide ning Sisekaitseakadeemia õppekavadest. Eestil on Soomega koostöökokkulepe, mis keskendub piiride turvalisusele ja vastastikusele abile õigusrikkujate kohtulikule vastutusele võtmisel. See kokkulepe võiks olla inimkaubitsemise vastu suunatud koostöö aluseks, ehkki praegusel ajal kasutatakse seda narkootikumidega kaubitsemise ja prostitutsiooni vastases võitluses. Prostituutide hankimise eest anti Soomele välja kaks isikut, ent asja seost inimkaubitsemisega ei määratletud.

Kaitsemeetmed

Valitsus ei abista inimkaubitsemise ohvritele suunatud programme, ent eraldab piiratud hulgal vahendeid igasuguste kuritegude ohvritele peavarju, abi ja koolitust pakkuvatele keskustele. Ohvrid võivad taotleda rahalist abi 2001. aastal vastu võetud kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse alusel, ent seda teenust puudutavatest teavitamiskampaaniatest ei ole teada antud. Sotsiaalministeerium koos Evangeelse Luterliku Kirikuga on juurutamas uut üldist ohvritoe süsteemi. Seda süsteemi võib kasutada ka inimkaubitsemise ohvrite heaks. Ohvritel on võimalik esitada tsiviilhagi või alustada kohtuprotsessi kaubitsejate vastu, ent ohvritele kompensatsiooni maksmise süsteem puudub. Riigil ei ole mingeid eriprogramme ega varjupaiku, mis oleks mõeldud just inimkaubitsemise ohvritele. Inimkaubitsemise ohvritele suunatud abiprogrammide puhul toetub riik rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja välisriikide abile.

Täieliku aruande inimkaubitsemise kohta aastal 2003 võite leida siit.