Artikkel ilmus ajalehes Eesti Ekspress 17. jaanuaril 2008

MITMEKÜLGNE MEES: Kenneth Geers on karjääri jooksul analüüsinud nii Lähis-Ida “virtuaalseid džihaade” kui Vene ja Hiina ettevõtmisi küberruumis. (Vallo Kruuser)

Küberkeskuse esimene rahvusvaheline liige

Tallinna saabunud USA teadlane asub salapärasel "K5" militaarobjektil uurima tulevaste virtuaalkonfliktide iseärasusi. Kui see pikka kasvu, väheldase habemega kõhetu mees Tallinna tänavail liigub, ei eristu ta kuigivõrd tavakodanikest. Silma järgi võiks teda pidada kohalikuks, tallinlaseks, või kui teda korraks kõnetada, siis on ta esmamulje kohaselt pooljuhuslikult Eesti pealinna külastav ärireisija.

Tegelikult on Kenneth Geersi (39) kujul meile saabunud siiski märgatavalt huvitavam persoon. Hiljuti veel USA sõjalaevastiku kriminaaluurimisteenistuse küber­osakonna juhataja, hea Lähis-Ida ning Venemaaga seotud häkkerlusteemade tundja on juba mõnda aega toimetanud ühes Tallinna sõjaväekasarmus.

Paljuräägitud asutus

Maja, mis kividest üles laotud juba tsaariajal, pakub nüüd värskelt remondituna peavarju Eesti kaitseväe side- ja infosüsteemide väljaõppe- ning arenduskeskusele (lühendatult SIVAK). Samas hoones hakkab asuma ka toosama uus institutsioon, mille Eestisse toomiseks on kevadest peale teinud märkimisväärseid jõupingutusi Eesti diplomaatia ning eriti militaardiplomaatia.

Kui president Toomas Hendrik Ilves mullu suvel külastas Valget Maja ja Pentagoni, oli just see teema põhilisi, mida ta kohtumistel USA juhtkonnaga tõstatas ning millele saabunud reaktsioone uuriti Eesti välisministeeriumis piltlikult öeldes luubiga.

NATO küberkaitsekeskuse loomine Eestis hakkab saama mõttest tegelikkuseks ning Kenneth Geers on selle keskuse rahvusvahelise meeskonna esimene tegelane. Või kui tähte rohkem närida, siis keskuse asutamismeeskonna esmaliige, sest ametlikult pole Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence rajamist veel vormistatud. Ka Geers saab palka jätkuvalt USA mereväelt.

Asjad aga juba liiguvad. Tuleva nädala lõpul kogunevad Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse (Eesti sõjaväelaste slängis "K5" - lugege kokku k-tähega algavad sõnad) koostööleppe memorandumit Tallinna arutama osavõtvate riikide ametnikud. Tulemas on teiste seas näiteks Hispaania ja Saksamaa esindajad.

Konverents tuleval nädalal

Üritusel osaleb ka NATO peakorter pädevate spetsialistidega. Selle konverentsi tulemuseks peaks olema kõigile osalistele vastuvõetav tekst, millega siis edasi töötatakse ja mis lõpuks allkirjastatakse.

"K5" militaarobjekti enda sisemuses ei reeda veel eriti miski, et siin hakkab asuma võib-olla Eesti kõige olulisem rahvusvahelisi militaarteadmisi koondav asutus. Kui ei oleks tavalisest enam lukusüsteeme, turvaaladest teatavaid silte jne, võiks seda vanahõngulist, aga hästi korda tehtud majakest pidada näiteks mõne reklaamifirma kontoriks. Pikad koridorid, nõupidamisruumid. Vilkuvate tulukestega masinaid on üpris napilt ja mingeid selliseid hiigelekraane, kus oleks näha kogu maakera ja eri kontinentidel süttivad sähvatused ja liikuvad täpikesed - nagu enamasti Bondi filmides -, ei paista siin kusagil.

Kavandatav keskus hakkabki olema rohkem akadeemilist laadi, kus tehakse uurimis- ja arendustööd, samuti koostatakse NATO strateegilisi doktriine küberkaitse valdkonnas.

Kui aga mõnes kaitsealliansi riigis läheb sideobjektidel ning arvutivõrkudes tuliseks, võivad ka Tallinnas töötavad spetsialistid istuda lennukisse ning sõita kohale, et abiks olla. Toimuma hakkavate NATO riikide küberkaitse õppuste jaoks koostatakse Tallinnas stsenaariumid koos tehnilise osa ja geopoliitilise taustainfoga.

Geersi sõnul tuleb Eestit tunnustada selle eest, et keskuse käimapanek ette võeti. "Üsna pea hakkavad meil selles majas üheskoos töötama Saksa, Hispaania, Itaalia ja teiste maade uurijad. Ma loodan, et see saab olema erakordselt võimas. Täiesti uus asi, millist keegi pole varem näinud."

Mullu kevadel Eesti-vastaste küberrünnete tõrjet juhtinud Hillar Aarelaid ütleb, et on Geersiga kohtunud väga põgusalt, üks kord viisteist minutit ja teine kord seitse minutit. "Asjaliku jutuga mees," märgib ta, kuid Tallinnas baseeruma hakkava USA eksperdi lähemast iseloomustamisest esialgu loobub.

Vene ja Lähis-Ida spets

Kenneth Geers ise ei ole muidugi IT-maailmas Bill Gatesi või Steve Jobsiga võrreldava tuntusega tegelane, aga oma kitsama valdkonna asjatundjate seas on tal nimi olemas. Mees on pidanud mitmeid huvitavaid ettekandeid üritustel, kuhu koguneb häkkerlusega lähemalt kursis olev seltskond ja küberturvalisuse eksperdid. Veebis on vabalt saadaval näiteks tema kolm aastat tagasi ­Defcon-konverentsil peetud ettekanne ­Iisraeli ja Palestiina toetajate vastastikustest küberkaklustest. See on üsnagi detailne analüüs, mis räägib nii ründemeetoditest kui ka rünnakute toimepanijatest ja sellest, mis saitidel nad omavahel sidet peavad. Eesti seisukohalt peaks huvi pakkuma Geersi ettekanne ühel konverentsil Vene häkkerimaailma iseärasuste kohta.

Mees külastas Eestit ka suve hakul, kui Eesti riigiasutuste ja meediakanalite veebikanaleid tabasid massiivsed DDoS-ründed. Geers ütleb, et süüdlase nime ta ei tea. "Küberrünnete korral on väga raske tegelikku alguspunkti leida, isegi kui kaudset tõendusmaterjali on palju. Üsna mõistlik oleks kihla vedada, et tegu oli venemeelsete jõududega. Need võisid olla nii tudengid kui ka organiseeritud rühmitused."

Samas ei ole Geersi sõnul süüdlaste otsimine väga perspektiivikas, sest juhtumid jõuavad selle ajaga ajalukku vajuda. "USA näitel on [küber]spionaaži juhtumeid, mida uuritakse aastaid ja aastaid, kui mitte juba aastakümme. Kedagi pole aga kinni püütud. Oluline on valmistuda järgmiseks ründeks."

Geers on juhtunud lennureisi ajal vaatama ka filmi "Visa hing 4", kus küberrünnak paiskab suurlinna täielikku kaosesse. Kas filmis esitatud pilt oli realistlik? "Ei, ma ei ütleks. Aga probleemid muidugi on olemas. Aastakümneid ei võetud kriitilise infra­struktuuri juhtimissüsteemide ehitamisel turvalisust üldse arvesse, näiteks elektrivõrkude osas."